Trans Euro Trail - TET

[Kalts]

Parandan, kohanimi on Pāvilosta. Vabandan kui kedagi häirib, aga mul kerkisid tolle kohakese peale ühe ammuse jalgrattamatka mälestused pinnale.

Kallis naisuke pidi noore, lolli (ja kaunina... :-) tormiga merre ujuma minnes peaaegu otsad andma, õnneks lõppes vaid rämedalt kraabitud
kõhu ja reitega kui laine teda korduvalt üle kivirünga lohistas. Mina hoidsin samal ajal kümne küüne, kõigi vaiade, nööride ja osavusega
Hilleberg Nammatj 2GT-d maa küljes kinni. Tuul oli kohutav, meri samuti.

Samal ajal tundsid surfarid end vist hästi, merel neid vahu tagant ikka aimus. Nende ainus häda oli, et iga 10 min tagant pidid 2 meest randa püstitatud suurt kandilist PVC-telki kindlustama ja servadele liiva loopima, mida siis meri järjekindlalt jälle minema uhtus. Isegi kogenud
surfilaagerdajad ei osanud ette aimata, et sihuke möll tuleb ja panid telgi tavapärasele kohale...

[Mrtn5]

...sõber Kawasaki X300ga pidi kõvasti pöördeid andma ja jalgadega hoogu juurde andma ja käike madalamaks sättima. ...

See Kawa X300 ongi kõrge pöörde pill, Ninja mootoriga. TETi rähklemise kohtades tundub jabur keevitamine, aga peab harjuma lihtsalt. Punane ala hakkab 12t pealt. 120ga lastes on ca 9t peal aga ruumi minna veel küll, väga mõnus sujuv moto muidu.

[jyrx]

Viimane postitus Läti TET-ist. Gaizinkalnsi mäe otsas telkides tuleb arvestada, et rahvas käib seal poole ööni pilti tegemas, napsu võtmas ja minu puhul tulid ühed oma hammockitega ka ööbima. Probleemi sellest, et tegelikult mäeotsa viival teeotsal "ainult jala" märk ees, minu tsiklit nähes keegi ei teinud. Läti TET-il seda suunda sõites, mida mina tegin, üldse kokku ca 10 keelumärki. Tean, et varasemalt seal sõitnud eestlased (Prets ntx) on ka raporteerinud neist Läti linesmanile. Rada ikka samas kohas ja tunnistan, et mina töristasin kiirelt kõigi märkide alt läbi ja ühtegi rusikatega vehkivat inimest ei kohanud seejuures.

Viimased 450km kuni Valgevene piirini jätkusid valdavalt keerutavad kruusateed. Esimest kaas-tetilist Lätis kohtasin alles viimasel päeval Lubana märgala kandis, alles alustav rattur kevadel ostetud F850GS-iga. Ta demonstreeris mulle, kuidas vasaku rutska küljes oleva rullikuga Garminit saab sõidu ajal kasutada. See tundus päris äge lahendus näiteks motoorienteerumisteks.

Üldse kõige sümpaatsem looduse poolest mulle oligi Latgale. Rezeknest lõunas on terve hulk järvi ja järvekesi. Suurima Raznase järve ümbrus nägi suvisel laupäeval välja nagu Balaton, ses mõttes, et kohe palju suvitajaid oli. Puhkajaid jätkus kõikide järvede äärde. Teine nostalgiat tekitav asi oli, et sealkandis ikka veel alles ühelehmapidajad. Soe tunne tuli peale üle pika aja nähes, kuidas keegi vanataat oma lehma ketiga karjamaal edasi tõstis.

Viimane ots Kraslavast/Daugava ületusest kuni Läti/Valgevene piirini oli päris huvitav sõita. Kohe peale jõeületust tekkisid värsked tsiklijäljed mu ette. Rada kulgeb seal mööda Daugava kallast metsaradadel/-teedel. Loomulikult tõstsin uudishimust tempot. Peagi jõudsingi 6-sele pundile järgi - KTM-id, Huskyd. Nad hoidsid punti koos st. libisesin neil eest ära. Enne piiri jõudsin veel ühele 3-sele pundile järgi. Seega nägin 10 kaas-tetilist ühe päeva jooksul, pole ju paha! Tagasi koju sõitsin otsemat teed ööbimisega Gulbenes hotellis.

Ja lõpetuseks õllest. Läti TET-i rajale on märgitud huvipunktidena mitmeid väikseid õllepruulimiskodasid. Mina väga (eestimaise) "käsitööõlle" sõber pole, liiga ühesugune humalane mõru toodang. Lätis esimestes pruulkodadest möödudes ei võtnud seega hoogu maha. Aga siis hakkasin peatuma ja ei saanud midagi paremat olla, kui üks külm vahutav kann head kohapeal tehtud õlut tsiklisõidule vahelduseks. Eriti tooks esile sellist pruulikoda nagu "Madonas Alus".

[Prets]

Viimane postitus Läti TET-ist...

...
Viimane ots Kraslavast/Daugava ületusest kuni Läti/Valgevene piirini oli päris huvitav sõita. Kohe peale jõeületust tekkisid värsked tsiklijäljed mu ette. Rada kulgeb seal mööda Daugava kallast metsaradadel/-teedel. Loomulikult tõstsin uudishimust tempot. Peagi jõudsingi 6-sele pundile järgi - KTM-id, Huskyd. Nad hoidsid punti koos st. libisesin neil eest ära. Enne piiri jõudsin veel ühele 3-sele pundile järgi. Seega nägin 10 kaas-tetilist ühe päeva jooksul, pole ju paha! Tagasi koju sõitsin otsemat teed ööbimisega Gulbenes hotellis.

See Daugavpilsi kaldaäärne oligi üks kaunemaid kante mu arust ka, peale Kolka poolsaare liivade, kus mul küll lappe läks. Kui ma käisin seal Daugavpilsi ääres torni otsas ka, käis samal ajal eel miski Jawaklubi seda rada sõitmas, pea 30 erinevas vanuses ja väga heas korras Jawat sõitsid mööda. Oli suht ainus kant kus minagi tsiklijälgi nägin. Kahju, et see lõik nõnna lühike ainult oli...

Ja lõpetuseks õllest. Läti TET-i rajale on märgitud huvipunktidena mitmeid väikseid õllepruulimiskodasid. Mina väga (eestimaise) "käsitööõlle" sõber pole, liiga ühesugune humalane mõru toodang. Lätis esimestes pruulkodadest möödudes ei võtnud seega hoogu maha. Aga siis hakkasin peatuma ja ei saanud midagi paremat olla, kui üks külm vahutav kann head kohapeal tehtud õlut tsiklisõidule vahelduseks. Eriti tooks esile sellist pruulikoda nagu "Madonas Alus".

Lätlased oskavad täitsa teistmoodi oma pruule teha, ei topi humalaid sisse nii palju. Väga palju erinevaid, kuidagi karamellisemaid või kreemisemaid varjundeid. Ei ole ainult ühest laagripõhjast, kuhu vastavalt soovile humalaid sisse valatud, nagu meil kõik laiatarbeõlled. Ka meeõllede valik on meeletult laiem kui meil.

Et liiga palju Lätist ei räägiks, siis kesiganes tahaks Tõdva gaasitrassile uputama minna, siis hetkel seda ei saa. Täitsa kuiv, vähemalt tänase õhtuni. Isegi gessuga läbitav. Hea hetk Kesk-Eesti 100% läbida.

Samas Randeli kolmik (või nelik) on ikka veel keeruline, eile istus sõber mammutiga mitu tundi seal kinni. Ei tasu mammutiga üksi minna.

[tuman]

Samas Randeli kolmik (või nelik) on ikka veel keeruline, eile istus sõber mammutiga mitu tundi seal kinni. Ei tasu mammutiga üksi minna.

No kui pole loodus kahe kõrva vahele palju andnud, siis polegi midagi teha.
Tegelikult, probleemne on ainult see Valga poolt viimane / Võru poolt esimene auk. Ja probleem seisneb liiga suures mootorrattas ja liiga vähestes kätepaarides (ja kindlasti ka oskustes).
Põhiline point see, et hurraaga kohe mülkasse ei sõidaks. Seal inimesed suurt vaeva näinud, et muda palkide ja kuuseokstega ära katta, kandis kenasti isegi mind mammuti seljas. Aga kõrvale astuda ei tasu, minule lõppes see munadeni mudas ja ratas kukil olemisega.
Muidugi kui see mudaväli ületatud saab siis ükskõik kust poolt tuled, keera ainult peale. Mina ei keeranud ja sinna ma jäingi, nina ülespoole ja tagumine ratas ringi mähkimas. Polnud isegi värskest E09-st abi.

[ChiefGonzalez]

Seda lõunapoolset esimest/viimast mülgast annab tglt edukalt vältida. Eelmisel sügisel ukerdasime ka seal sõbraga. Kuna tulime toona ülevalt järve poolt, siis selleks ajaks oli kett endil korralikult maas. Õnneks viimase juures kohe alla ei sõitnud ja vaatasime jalgsi üle. Seal on üks vana raiesmik ja 10-15m enne laskumist läheb väljaveo rada ilusti kruusateele. Mingeid kände või palke seal ei olnud. Et selline turistivariant siis ka olemas

[tuman]

Seda lõunapoolset esimest/viimast mülgast annab tglt edukalt vältida. Eelmisel sügisel ukerdasime ka seal sõbraga. Kuna tulime toona ülevalt järve poolt, siis selleks ajaks oli kett endil korralikult maas. Õnneks viimase juures kohe alla ei sõitnud ja vaatasime jalgsi üle. Seal on üks vana raiesmik ja 10-15m enne laskumist läheb väljaveo rada ilusti kruusateele. Mingeid kände või palke seal ei olnud. Et selline turistivariant siis ka olemas

Olin samuti kursis selle kõrvalepõikega aga ego ei lubanud seda kasutada. Mõtlesin, et kuna olin eelnevad augud suht edukalt läbinud, siis ei arvanud, et sealgi midagi hullu on. Ilmad kuivad jne... Tuli välja, et eksisin

[Kalts]

Viimane postitus Läti TET-ist...

...
Viimane ots Kraslavast/Daugava ületusest kuni Läti/Valgevene piirini oli päris huvitav sõita.

See Daugavpilsi kaldaäärne oligi üks kaunemaid kante mu arust ka, peale Kolka poolsaare liivade, kus mul küll lappe läks.

See on tõesti ilus kant, olen 2x rattaga ja 1x motikaga Aluksne-Balvi-Karsava-Ludza-Dagda-Kraslava-Demene idapoolset trassi
sõitnud. Eriti on meelde jäänud Ludza-Ezernieki, kiira-käära jalgrattasõiduks kehv kruus üles-alla ja Ezerniekisse jõudes oli toss
alati üsna väljas.

Muuseas, pole kontrollinud, aga vennaksed Strugatskid olevat võimalusel Kraslava kandis suvitanud. Jutustustest leiab viiteid
Lätile küll...

[Loadära]

Ahoi taas,

ja vabandused, et vahepeal siin nii ratta, kui enda taastamise ja muugi tõttu pikem paus tekkis...aga üritaks siis nüüd enda jutu ning rattaga ka sealt saartesõõrilt lõpuks koju tagasi jõuda!

Ühesõnaga, õhtul motoo. laagriplatsil tagasi olles üks oli selge- homme on mul ilmselgelt jalgade asemel mingid paindumatud pakud...ja kehvemal juhul tuleb motosaapaid jalga tirida, samas kinnast valuniuksatuste vältimiseks hammaste vahel hoides vms. No õnneks kõige mustema stsenaariumi vältimiseks oli ksf. [mention]isakene[/mention] samakandi mehena seal järelhaagisega bussiga, kuhu oleks äärmises hädas ka minu võrri ära mahutanud...aga kuna tal samas polnud pardal rohkem vabu istekohti, siis see ikkagi väga ei köitnud. Vaid tekkis pigem lisa kius või trots see TET kuidagi läbi liibata, kui kord nii kaugele on jõutud! Sest mine tea, millal jälle saartele saab, ning esmaspäev oli ka juba kohustusevabaks jäetud. Seega köitiski mind kärukohast rohkem tööriistapark, mis bussi pagasiruumis leidus- mingite tangidega sai pidurikettast suurem loperdus välja väänatud, siis näpitsatega lihtsalt tuimalt paarist kohast kodaraid niipaljukest õgvendatud-lõdventatud, et rehv vähemalt vastu amorte ei käiks (...sest ühele poole oli juba alumiiniumtorule kulumisjälg tekkinud ja mine sa tea, palju seal sellisel paksust üldse on!?), lõpuks ka korralikuma padrunvõtmega "prillid" lahti lastud ning lenks nii paljukest otsemaks keeratud, kui muud kõverused (amorditorud, rattavõll, lenks ise...) seal lubasid jne. No ja kuna peale maitea mitmendat õlut tundus pilt juba päris paljulubav...siis nii võis lõpuks juba isegi seal rahulikumalt varajaste hommikutundideni ohtra kalja toel "järellõdvestuda", ehk vb isegi kerges lootuses, et järgmine päev teatud tüüpi peavalu jalavalust suurem oleks ja ehk siis ei pane viimast tähelegi...
Aga noh, mõistagi hommikul olid platsis mõlemad. Jalavalu siiski rohkem, nii umbes kahe jala jagu vs. üks valutav pea. Muidugi ainuke, kes platsis polnud, olin siis mina, kui Isake välja sõitis... Seega üks võimalus oli läinud ja kaks viimast valikut jäi, venitades siis sedagi otsustamist hetkeni, kui viimaste lõunaste lahkujate seas läksin - kas keerata Angla teeristist kuidagipidi Kuivastu poole...või siiski TETile. Tegelikult ma muidugi sisimas juba teadsin, et kui selle paari km jooksul sinnani midagi lausa küljest ei kuku, siis katsuks ikka esialgse plaani juurde jääda-ehk kui mingite debiilikute tee märgistamatult üles kaevamine juba ühe asja oli ära nörritanud...siis teist plaani, kus kell enam kuklasse ei hinga, ei pea ju ometi kohe pooleli jätma? Ehk siis TET! Seega oligi otsustatud, et järgnevad 600 võikrtteab kui palju km tuleb kohaneda u. sellise olukorraga ( ! pilt tehtud kusagil hiljem, aga tundus parim kirjeldamaks juhtraua asendit otsesõidul!) :

Ja sealt edasi siis juba TETi "kasuks" pöörates oligi vist meeltel vaid paar pisikest palvet kõikide motomeeste kaitsepühakule- ehk saaks seekord kuidagi nii, et ei peaks kuskil vasakut jalga maha panema (rääkimata äärmusolukorrast, kus peaks selle jalaga modra "püsti tagasi lööma" vms...), ning et ehk ei peaks just nüüd kuskil võsa vahel rehvi lappima...sest seda 17` tõesti mina muud moodi maha ei saa kui vaid seal jeebelduse vastaspoolel põlvili peal muljudes! Aga kuidas küll, kui põlvest paindumist oli nii u.10-20 kraadi jagu saadaval ja seegi sõit oli, vähemalt algfaasis, võimalik siis vaid nii, et istusin tagasadulas ja käiguvahetus käis kannaga?!
Ja nii mu oma peas mõne aja möödudes Inva-TETiks ristitud sõit siis algaski. Aga kuna sõiduolud olid (õnneks!)üsna leebed, siis ega sellest erilist pildimaterjali siia pista polegi. Ning "stampkohtadega", nagu Panga pank, Kaali kraater või Sõrve tuletorn, ei hakka ka juttu venitama...küll aga teeks juttu pigem paarist võimalikust "privaatsemast" ööbimispaigast, mis endal silma jäi. Esiteks siis Koorunõmme LKA alal jäi Garminis TETi rajast pelgalt paarisaja meetri kaugusel silma miski Merise tuletorn, mis samas seal kuidagi RMK vms punktina märgitud polnud. Huvi pärast lubasingi siis selle pisku kõrvalepõike ja sattusin sellisesse kohta:

...ehk seal pisavalt siledat maad ka mitme telgi tarbeks, kena merevaade, pisut allpool ka vette minekuks sobilik vetikavaba rand, üleval samas grilli/lõkkekoht pinkidega jne. Ja mis põhiline, googelmapsis selle kohta takkajärgi inhvot otsides leidus vaid kimp kurtvaid kommentaare, et sinna minnes kraabite kindlasti auto küljed ja lõhute põhjad ja midagi seal näha pole jne., seega võiks just kui loota segamatut äraolemist ka turismi kõrghetkedel

Ning teine koht, kus oli rõõm juba endalgi ööbida, oli siis RMK Sopi metsaonn Sõrve sääres. No ma ei tea, totaalne "puhkekompleks" ikka- tulekoldega hoone lakapealsega, lavatsid, lauad, isegi soojad paksud tekid sees....siis puukuur, grillalaud ja -koht koos kõige vajaminevaga, igati puhas ja korras kuivkäimla, kaev...no ja kui see kõik veel tasuta tarbida on, pelgalt paarsada meetrit TETi trassist, siis mis sa hing veel ihkad!?

...muus mõttes aga Saaremaa jah taas meenutas end ennekõike oma pikkade sirgete "vösaalleedega", mis vist peaks endised raudtee kulgemise kohad olema? Ning neid seal vist ikka omajagu, nagu varasemast mäletan, sest kunagi, nii kümmekond aastat tagasi, sai neid seal ka kord juba avastamas käidud...

Ja siis muidugi südame soojaks tegi ka ohtralt motos'bralikku faunat, nagu näiteks nii paarikümnepealine "vabakarjas" kitsekamp kuskil Maanteekülas (mis küll rohkem hüljatuid kasarmuid meenutas)?, kellest paar julgemat motomeest ka lähemalt kaema söendasid tulla, kui vaid plärin kinni keerata:

...kui ka ntks hommikuunine rebasekutsikas, kes end päikese kätte soendama on vedanud, aga siis TETturit nähes vaid laisalt kõrvaltjälgepidi hädavajalikud meetrid mööda läheb, et siis oma tähtsaid rebaseprotseduure jätkata:

Muidugi neid rebasekutsikaid oli üldse ohtrasti liikvel, aga üldjuhul koos vanematega ja siis nad ilmselt viimaste mahitusel putkasid vähemalt suht siva võssa, aga see totu oli jah jäänud kuidagi üksi seal kondama ja oli pigem uudishimulik kui arg.

Ahjaa, ennem Saaremaa osa lõppu siiski üks sandijalgadele ärevam sõidukoht vist meenub ka, siis juba seal kuskil Tornimäe all lahesoppide ääres, kus esmalt jäin tõtt vaatama suht lagunenud sillaga...õigemini pelgalt paari piki u.150 laiuse lauaga, mis siis mõningate mädand palkide peal paarimeetrise kraavi kohal, õhesõnaga vägagi küsitav kooslus... kui märkasin kümmekond meetrit allpool sama kraavi täitvat "kivikülvi"!

No ja nagu ikka- tehtud/mõeldud! Ragistasingi siis sealt hambad ristis üle, kui pelgalt mõnikümmend meetrit eespool, voilaa- korrektne teesulg korraliku karjavärava näol, kuigi mitte küll enam nii korrektselt seisva maja ja veevaramu jms vahel?!

Siis taas end pisut GPSi sisse suumides selgus muidugi, et tegu oligi hoopis mingi TETi "umbharuga", mis oligi juba seal katkise silla taga lõppenud!
Aga olles tegelikult sinnagi vist kunagi, nii umbes dekaadi jagu varem sattunud, meenus hoopis, et kas tuttavad saarlased mitte sama kanti kunagi "ahvenamaaks" ei nimetanud? Seega, kel õng ja kalakatelok seljakotti mahub, siis Samas tunnistan, et kõikjal valgelaigulise ja kajakakisalise fooni taustal kangastus silme ette pigem ehk Linnusitasaar Tuulikute literatuurist, kui ehk hõrk kalaroog Korzetsi kalapiiblist!

Kuid jah, kuna mul õnge ühes polnud, polnud muud kui kannakas ja juba tuldud kivikülvi kordus, ning egas palju seda Saaremaad enam polnudki. Tornimäel kiire vatsatäide, ning hetk hiljem saigi juba ühele enduuroentusiastile igati paslikul moel "lõpupilti" vormistatud...

Kuid siinkohal tundub, et kuna siiski ka Muhumaa väärib mõnda pilti ja rida ikka, jääb see vist ikkagi hommikukohvi kõrvale lõpetada...

[Loadära]

Ahoi taas,

et õnneks mul viimases postis vist ongi mainimata jäänud, et MIS päeva hommikukohvi kõrvale oma jutu lõpetaks...aga mis teha, kui suveaeg, nv Jõgevatrehv jms üritused...ehk et kas pole mahti, või vahest lihtsalt pole ka viitsimist enam, kui õhtu juba liiga hilja ekraani ette maanduda.
Aga katsun siis nüüd lõpuks mõne rea ka "oma Muhumaast" maha märkida, ennem kui endalgi meelest hakkab minema!

Ehk et kui pealelõunal üle väina sõitsin, siis alul olin kella ja kaarti vaadates lausa nii optimistlik, et mõtlesin isegi "lisahaagina" Kõinastu laiult läbi põigata...sest kunagi mõni aasta tagasi sai madala veega seal isegi oma tänava Triumphiga ära käidud! Aga siis oli seal enamuses liivariba ikkagi näha, seekord tundus kahtlane- kus "teeots" vette kadus, tundus ikka üsna kohe rattavõllini sügavust ära tulema, ja kuna mitme aasta tagusest "sõidujoonest" enam loomulikult muhvigi ei mäletanud, siis otsustasin selle "avamere" seikluse oma sandijalgadega seekord ikka vahele jätta! Kõinastu peaks muidu olema see parempoolne saar, selle helerohelise rooriba taga-

Ja nagu peagi selgus, oli see ka ajaliselt ikkagi üsna õige otsus. Sest Muhus hakkasid hoopis omamoodi takistused, nimelt karjaaiad, ikka tõsiselt aega maha võtma! Et kui Saaremaa lõpuosas olid ka juba mõned "ühe- ja kaheraudsed" karjaväravad, pisut nagu eelmänguks...siis tuli ikka kohe "kolme- kuni viieraudsetega" tegemist teha- s.t. loe traatide käepidemeid pildil!

Ehk siis rekord oligi vist paari km jooksul avada ja sulgeda kokku 4 väravat, millest üks kolmeraudne ja kolm viieraudset vms! Aga no ehk oli ka põhjust, sest kui Saaremaal ühtegi pudulojust neis paaris karjaaias ei näinudki, siis Muhus olid ikka reaalselt nii paarikümnepealised karjad sees ka...siin üks stiilinäide, kuidas mingis aedikus näiteks sattusidki neli "tüdrukut" mul ligi kilomeetri ees kappama, nii et tolm taga-

Aga ju see nendegi käigurada oli, sest hoolimata võimalustest nad mootorratta teelt siiski ära põikama ei hakanud...vaid jooksid lõpuks juba mööda võsavaheteed, kuni mingi suurem loik, ehk isegi mingi oja koolmekoht teele jäi...ja kui siis üks avastas, et seal võiks nüüd jooma hakata, siis loomulikult panid ka teised kolm "blokki" ja tekitasid mulle korraliku tropi sinna ette. Kuid õnneks oli meeter eemal võsa vahel mingeid kive pidi võimalik mööda nikerdada! Aga nii nad igatahes minust sinna maha jooma jäid...ja ilmselt kui lomp otsa pole saanud, joovad nad seal siiani!?

Ühesõnaga, nagu siiani iga lõik oli oma peas mingi "hüüdnime" saanud, siis eelnevat arvestades ei jäänud Muhumaagi erandiks- loomulikult karja-TET, või siis ehk moodsamalt CowboyTET ?!

SIis peale ohtraid karjaaedu jäi veel meelde saare põhjaküljes üks kivimuul. Vist üks pikemaid, millele sattunud...igatahes ka Garmini kaardil sai see juba paarsada m. ennem otsa, kui päriselus-

Aga sellega oli kahjuks ka selleks korraks "lõbusam" osa läbi... sest motomeeste "kõrgemad kaitsejõud" polnud ikka kõiki mu palveid vist päris hästi või õigesti tõlgendanud ning ükshetk pidin kahjuks ikkagi tunnistama umbes sellist vaatepilti-

Kuid tunnistan, et konkreetne pilt on nüüd tehtud juba pisut hiljem, kui juba lahkamiseks oli läinud, sest avastamise hetkel tundus olulisem kohe probleemiga tegelema hakata. Aga esimene tagasilöök oli muidugi kiire tulema- kui sadula juba maha olin monteerinud, siis avastasin end olukorrast, kus tööriistad olid, heeblid olid, lapid olid...aga pumpa polnud! Olin nimelt vahepeal "matkaasju" revideerides pisut juba seda meelt, et ehk peaks mingi hädapärase "velopumba" asemel ikka mingi padruniga versiooni vms sebima, aga nüüd teele asudes oli juhtunud nii, et polnud paraku kumbagi kaasa sattunud!
Sest mis kasu sest lappimisest ikka on, kui pärast õhku sisse ikka kuidagi tagasi panna pole? Korraks küll käis ka mõte peast läbi, et ah, pooh, lööks juba käega, veaks end rohkem paagile, sest nii saaksin otse sadamasse kindlalt ära...ja pärast sõidaks, kuni välisrehv tükkideks, ning kutsuks siis juba mõne tuttava vastu. Aga kuna kell polnud veel väga kriitiliselt palju, siis otsustasin ilma natuke abi küsimata ikkagi mitte veel alla anda!
No ja egas midagi, suumisin kaardilt lähima asustuse välja, nii km linnulennult, ja hakkasin lükkama! Lühima lükkamise nimel sattus ka loomulikult selline juba korralikult kinni langenud ja kasvanud kunagine "kitserada" olema. Aga peagi hakkasid siis juba mingid majapidamised paistma, mingis ka rohkem põllumajandustehnikat hoovil, seega lootustandev. Esimeses paaris küll kahjuks kedagi kodu polnud, aga siis mingil hoovil penskarite paar väikse veini saatel mustikaid puhastamas. Ja taat, pisut küll napsune, aga igati abivalmis- kõigepealt sukeldus siis oma vanema BMW pagasnikusse, aga kahjuks seal pumpa ei leidunud, nagu talle endalegi vist üllatuseks tuli. No siis tõi toast telehvoni, lugemisprillid... ja hakkas telehvonist pädevamate naabrite numbreid välja ajama. Õnneks aga oli kohe esimesega vedamist, et sealne peremees ka parasjagu kodune ja kompressor olemas jne. Nii siis jäi veel vaid nii viissada m lükkamist, aga seekord siis juba suht lõbusas tujus kohaliku saatel, kes ka loomulikult eelistas mooriga mustikate puhastamise asemel seda rehvremondi pulli saatma tulla. Ning siis tunnike hiljem avaneski juba küla teises servas hoovil mingi laadne vaatepilt:

PS! Pole küll otseselt TETiga seotud, kuid väike tähelepanek siiski siia ka teistele tulevikuks- hoolimata sellest, et vaid roostes nael (...ja kohe, kui persetunnetus tühja rehvi tuvastas, sai "lükkamisreziimi" üle mindud!), oli sea nael siiski lohvi nii u.2-3cm rebendi suutnud teha, ehk et kunagi SM soovitatud-ostetud, selline "keskmist" kasvu lapp kattis rebendi kummastki otsast vaid mõne mm! Igatahes asi tundus enam kui kahtlane, aga abivalmis tegelane, kelle õuel see action juba toimus, teadis ka kohe teist ja kolmandat "remondimeest" lähiümbrusest, ning õnneks ühel neist sattus lisaks välisrehvi paikadele ka üks suurem siselohvi paik olema. Ühesõnaga, küll pool tunnikest lisa ootamist ja sebimist, aga siis sai pildil näha olev suurem lapp juba pisemale veel oma korda "selga" liimitud, sest nagu ütleb vanarahvaski, et ega topelt enam kärise! Mina aga igatahes hakkan edaspidi lisaks pisematele lappidele ka paari suuremat ühes kandma, sest egas nad süüa küsi...no ja muidugi ka pumpa!

Aga muidu jah, vägagi abivalmis kaader! Sealne peremees ka, kui nägi mu paindumatuid jalgu, siis tuli kohe igati abiks välisrehvi kangutama ja fikseerima. Nii me ta kuidagi ikka maha saime, et tema siis jäi omal leitud suurema sõrgkangiga tagant rehviserva pöia "süvendisse vajutama (mida ma muidu tavaolukorras põlvedega teeks...), siis kui mina heeblitega vastaspoolelt seda maha nülgisin. Ning noh, nii oligi vaid paar-kolm tundi peale ebameeldiva fakti tõdemist ratas taas sõiduvõimeline! Ja kuigi pakkusin korduvalt, et no olge nüüd, käin mõni km eemal Liiva poes ja toon teile mõlemale mingid õlledki vms, siis keelduti kategooriliselt väites, et mis neil penskaritel seal ikka muidu teha ja vähemalt oli huvitav pealelõuna!

Ahjaa, selline pisiasi veel, et teel sinna teise taadi juurde esmene kippus vahepeal uurima, et kas ma ikka Vaikut tean ja nii, et mängib teine neile vahel seal külavahelgi pilli vms. Alul ei pannud päris hästi pilti kokku, millest ta nüüd seal räägib... aga kui seal remontimise paigas juba tööriistu kokku pakkisin, siis mingi hetk tuligi Eplik isiklikult toast välja uurima, et kuidas Honda remont kah edeneb...et tal plaan kaasaga poodi minna, aga mu võrr kuidagi pisut ees või nii! Samas lähenes juba nii sõbralikult, kohe kätt pigistades ja nii...siis ma pisut jänni jäädes, et vastusõbralikkusest oskamata mõnda komplimenti ta praeguse loomingu kohtagi teha, mainisn vähemalt, kuis kunagi ans. Koer looming meil mingil suvel põhiline saatematerjal oli. Siis selgus muidugi, et ka selle kaasautor J.Pehk pidi kuskil paar küla/maja eemal suvitama...ja et üldse on viimasel ajal Muhumaal mingi muusikute invasioon aset leidnud! Seega mu soovitus- koputage ikka mõnele uksele, kui abi vaja...mine tea, kelle otsa veel satute!

Endal aga siis polnudki muud, kui nüüd juba kellaga võidu paadile kihutada, lootuses veel vähegi mõistlik aeg Tamsalu kanti tagasi jõuda! Muidugi siis nii poole kümne aeg õhtul üle saades see lõppunkti saabumise aeg enam väga mõistlik ei tundunud nii ehk naa, aga kuna veel valge oli, siis proovisin ikkagi mõistuse piires ksf. [mention]hmm[/mention] soovituse järgi talitada, ehk võimalikult "joonlauda pidi" tagasi liikuda, ja eks ta siis loomulikult suuresti mööda endist raudteetammi Märjamaani kulges, sealt kuskilt üle Pärnu mnt, veel paar km "võsas" aga siis juba suurt teed pidi Raplani, siis sealt Garminile käsk "otseim tee" katteta teid kasutades koju, seega siis kuskilt poolenisti kruusteid pidi Habaja kandist Paunküla veehoidla juurde ja sealt juba tuttavamaid metsateid pidi üle Albu koju ära. Tuli isegi pisut alla 200km, suuri teid pidi 210+km vms asemel. Aga endal ainuke, mis sellest sõidust vaid meelde jäi, oli see, et mandril oli juba oluliselt külmem, kui saartel! Ning kuna sinna olin läinud 25-30kraadi ilmade tuules, siis olid kaasas vaid T-särk, võrgust kaitsmevest, ja kerge krossisärk peal! Siis seal kuskil peale Ardut telehvoni ekraanil nägin, et pelgalt vaid 13 kraadi "sooja" pakutakse, nii läks veel ainuke kaasas olnud lisa T-särk omakorda kaitsmevesti peale, aga käsivartel ja näppudel (õhukeste katkiste krossikinnastega!) hakkasi ikka korralikult külm koju jõudes...aga noh, kopikas ennem kella kahte öösel siis kuidagi ikka koju vähemalt jõudsin!

EDIT: Ahjaa, avastasin nüüd, et minu "projekti" puhul põhiline, ehk "ökoTETi" püüdlustega seotud osa on üldse ära ununenud! Aga egas seekord midagi paremuse poole ei muutunud kah- vaatasin, et Hiiumaa "liivarõõmud", koos esialgse püüdlusega Sõrru 18.30 paadile jõuda, andsid selle lõigu keskmiseks lausa 3,8/100km Samas Saaremaal motoo.järgne ettevaatlik kulgemine jällegi teistpidi "rekord"- 2,8/100km...ja kui mooto. lõik koos õnnetusega maha voolanud benaga välja jätta, tulebki keskmiseks taas selline 3,2...
Kõike tshekke siia seekord kopida ei viitsi, aga kõik kokku läks siis 53l paaki 77,1 €est, pluss 20,4 praamipiletid (Rohuküla-Heltermaa 7,6o, Sõru-Triigi 6,4o ja Kuivastu-Virtsu 6,4o), seega kokk 97,5€ ehk taas napilt alla soti! Kilomeetreid tuli mul muidu Hiiumaal isegi 300ära, Saaremaa/Muhumaal 590 (seal sai küll Sopi metsaonnist esialgu mööda sõidetud, ja siis veel haak Salme poodi, ehk suurusjärk paarkümmend km "tühja"...), aga kui motoo. pisut peale 200km juurde liita, nind maakodunt "sinnajatagasi", siis lõputankimist tehes oligi nelja päevaga ratta enda odomeetri näiduks lausa 1555km kogunenud. Krt, nagu kuskil Poolas oleks motoorienteerumas käinud

[kurisookaru]

Kavastu praamimees on jah läbi hammustanud selle, et mootorratturite pealt saab kenasti teenida.

Praamimees ei määra hindasid - Luunja Vald määrab
https://luunja.ee/kavastu-parv

Rootsi TET `il 2x laiemal jõel 1 eur ületoomine. Parv oli teisel pool jõge kui me saabusime.
Võtsime aeruka ja aerutasime parveni, selle ajaga saabus ka parvemees. Küsis, et kas tahame ise käsitsi üle endid viia või ta paneb mootorile hääle sisse ja veab meid üle.
Ise pusides saab niisama

[grahv]

mõtlesin isegi "lisahaagina" Kõinastu laiult läbi põigata...sest kunagi mõni aasta tagasi sai madala veega seal isegi oma tänava Triumphiga ära käidud! Aga siis oli seal enamuses liivariba ikkagi näha,

iidland kahh: Insula Deserta '19

G @ rajameister

Väga mõnus lugemine oli.

[arxman]

Käisime siin koos [mention]ChiefGonzalez[/mention] Läti TETi tegemas.
Seekord piirdusime Taheva-Riia ja Riia-Jelgava lõiguga.
Algpunkt Tõrva, kokku kilomeetreid 1550km kanti.
Masinateks siis kaks 650st Transalpi, esimesel päeval oli ka isa koos 650se Versysega. Alpidel taga Heidenau K60d, vedas ilusti läbi.
Paar korda sai kasutatud ka kettsaagi et eemaldada teelt mõned puud, soovitan kõigile selline agregaat kotti visata.
Soovitan väga, läksime just peale vihmasid, teed ei tolmanud kuid metsad olid väga fun.
Esimene lõik kuni Riiani on ülimalt nauditav, väga palju metsateid, põnevaid kohti (muda), Gauja äärseid radu ja Cesise kandis on ka päris kenad vaated kõrgelt. Enne Riiat on soojenduseks ka mõned liivarajad kus saab käe ilusti pehmeks lasta.
Me tegime kogu pulli 4 päevaga, ööbisime hammockites v.a. esimene öö Cesises olime maailmalõpuvihma kartuses mingis katusealuses otse linna kõrval, Gaujast 10m. Neid annab küll otsida, kuid nüüd lätlastel äpp, LVM GEO kus on ööbimiskohad ja telkimiskohad olemas.
NB, vähestel on grillkoht ning veel vähesematel, kui üldse, on prügikastid (mis oli väga üllatav halvas mõttes)
Trassid jagunesid järgnevalt
1) Tõrva - Cesis (11:30 kuni 21:00)
2) Cesis - Tukumsi kant ( 11:00 kuni 22:15)
3) Tukumsi kant - Ventspilsi alla mereni ( 09:00 kuni 23:30) Irbene kandi liivarajad olid väga õpetlikud ning kui enne polnud liivasõit käpas, siis peale seda lõiku võiks nagu olla. Hiljem tegime ööTETi , väga äge oli. Palju loodust, kitsi, hirvesid ning metssigu.
4) Ventspilsi merest lõpuni ja tagasi Tõrva. ( 10:30 kuni 23:00)
Tempo rahulik, väga turismi ei teinud, lõunad võtsime kusagilt kõrtsidest. Hommik/õhtu tuli katekokist.

Kokkuvõtvalt ütleks nii palju et viimane päev, kõik see Ventspilsist lõpuni oli üldiselt väga igav, kiire ning kruusane.
Kui teeks uuesti, jätaks selle viimase otsa tegemata sest kuival perioodil on lõpuks tagumisel sõitjal kõht tolmu täis.
Daugavpilsi lõik jääb hetkel tulevikku, kuid ilmselt seda Taheva-Riia lõiku tahaks kindlasti veel teha.
Mõned pildid ka, nagu ikka siis huvitavates kohtades pole aega telefoni rabada.

[iSlanderADV]

TET Eesti sai uuenduse, palun laadige uus versioon alla.

[cossie]

Mulle sattus eelmine nädal kätte üks aprilia pegaso Strada, millel all suht kulunud heidenau k73 rehvid. Eile üritasin siis hakata ka kohalikke kruusa ja metsateid avastama, keskpolügonile sisse ei pääsenud, aga mööda selle serva ja muid kruusateid sai esimesed 100km "offroadi" ära proovitud... Täna hommikul vaatasin et ilm on paar kraadi soojem ja isegi päikseline, otsustasin ka väikse jupi teti proovida. Peale läksin kusagilt Tamsalu kandist, mis tundus kõige lähem kodule. Sinnna sõitsin mööda tuttavaid kruusateid, millel soojenduseks tegin ühe ringi ka kiku/pariisi krossirajal. Rada oli üldjuhul kuiv, aga kohati oli metsaall ka libedamaid poriauke.
Seadsin eesmärgiks aidu karjääris läänepoolses otsas ühe mäetipu ilusa vaatega, mida eelmine suvi banditiga ei julgenud proovida. (Ps see ehitusobjekti aed on seal veel ikka ees, aga teistkaudu saab ilusti ligi)
Üldiselt oli põnev seda müttamise asja proovida. Rattal jaksu jagus ja õnneks ei pidanud seda ka väga kuskilt välja sikutama (190kg) Hea et valisin kuiva aja, selle rehviga ilmselt muidu kaugele ei jõuaks. (lugedes et sealt edasi läheb hullemaks) amatöör ka muidugi Kindlasti üritan pooleli jäänud kohast veel jätkata.

Kokku ca 5h ja 160km. Keskmine kütusekulu 5,5

[ozzy007]

[mention]cossie[/mention] -- kas tõesti on raketibaasi ja Rünga vaheline metsavahe ka ära kuivanud?

paari nädal jagu tagasi oli tiba vesine

[cossie]

Ei, see koht oligi selline ligane, lombid ka täitsa alles, aga jalgu märjaks ei saanud. Pigem selline tasakaalumäng serva peal

[Rasmusk]

Kas TET on ATV-ga ka sõidetav?

[ranel]

Kas TET on ATV-ga ka sõidetav?

Osad kohad mitte.

[attrs]

Sai ka nädalavahetusel Rohu raketibaas üles leitud.

Vaatasime, et kell juba palju kuid Roelani vaid ca 10km jäänud, mis see 10km ikka ära on...
Tundus nagu hea koht, kus rajalt maha tulla ja tulevikus taas peale ronida.

Pisut üle tunni läks selle viimase 10ne kilomeetriga. Lisaks minu Tenerele olid kambas 700 Transalp ja 990 Adventure.
Keegi ujumas ei käinud kuid siin-seal tuli veidi sikutamist ja lükkamist ette võtta.
Tenerel sain kellale ca 360km juude, TET-i sellest ca 100 (alustasime Matsimäe kandist kuna eelnev juba läbitud). Kütusekulu jäi sõbralik 4,7l.

[iSlanderADV]

TET Saaremaa

[motoreis]

Reeglid, tavad ja soovitused

[Irual]

Üks ägedalt tehtud video Eesti tet-st.

Edu, L

[villy]

Panen samuti ühe võõra video meie saarte TET-st sellel sügisel

[Raki]

Kas keegi on käinud vahemeremaade teti radadel ka? Mis sealt paremad kohad on?

Vaatan nt sellist Itaalia-Sloveenia ringi algusega ja lõpuga Milanost (motovedu.ee).




Või siis hoopis Prantsuse ja Sveitsi poole?

[morse]

@Raki
Hei

Me käisime suvel sealkandis. Itaalia piiri äärest alustasime ja 3.5päeva läks kogu Sloveenia ja Horvaatia TET. Lõpetasime Bosnia Hertsegoviina piiril.

Kirjeldan nii:

Esimene päev + pool teisest päevast: ülilahe rada. Kõike oli. Julianuse Alpid, kruusateed, veeületust, kive, üks üliraske mäeületus enduuro rajal. Ühesõnaga tõsiselt soovitan Sloveeniasse minna.

Teise päeva teine pool ja kolmanda päeva esimene pool (ehk Sloveenia ja Horvaatia piiriäärsed alad): seal oli igav. Pidevalt mäest üles ja mäest alla aga ilma vaadeteta, sest võss oli ees

Sealt edasi lõpuni oli jälle päris lahe.

Tagasi autoni (Koperisse) läksime mööda mereäärset teed. Sinna saamine ja seal kuurortite vahel sõitmine oli ka tore.

Ilm oli meil vihmata ja Horvaatias lausa 40+

Edit: kuna sa Milanost tulema hakkad, siis ma usun, et Koper olekski hea lõppsihiks. Sealt on sisuliselt iga tee tagasõiduks väga lahe. Kui tagasiteel veel väikse ringi tahad teha, siis Alpides on Vršič Pass, mille võiksid ära võtta.

[Raki]

Päris kiiresti edenesite. Kas keegi on käinud Milaanost "vasakul" ka ehk Prantsusmaal, Sveitsis?

[iSlanderADV]

Minu kogemus sarnane @morse -le. Sloveenia - Horvaatia piiriäärne jäi meelde oma tõusude langustega, pimedas, jäises vihmas (0 ümbruse temperatuur). Twinniga, millel raskuskese oli tänu matkavarustusele hästi kõrgel, oli seal ikka tükk tegemist, õnneks ei näinud väga neid langusi, lihstalt sõitsin
Horvaatia oli äge, kahju, et nad Parts Hilli maha võtsid sealt, sest see algas hästi: rannamaantee, siis tõus, mis muutus järjest järsemaks, kivid muutusid suuremaks ja siis järsku pikk langus, kus kiviaed on teele lükatud. Bosnia oli tegelikult mu lemmik - maalilised mäkketõusud, mägijärved, kiired orud

[morse]

Päris kiiresti edenesite.

Hommikul peale kümmet hakkasime sõitma tavaliselt. Sadulas umbes 10h, vahepeal lõuna. Turistimist väga ei teinud, sadulas oli nii lõbus.

[villy]

Käisime koos @Prets -ga laupäeval esimeste külmadega Tõdva gaasitrassi läbi töötamas. 4h puhast lõbu millest 3h oli ühtepidi kõik lombid läbi vaja sõita. Jää oli parasjagu nii paks, et ei kandnud aga takistas küll. Nalja sai palju ja sõiduriided sõitsid pärast kärus tagasi