O/V : Oma Dual-Sporti ei leia ma üles

[Nozzu]

Nii....esimesed rattad üle vaadataud ja järgi proovitud. KLX 650 ning BMW funduro, mida kasutaja raitsraisk vaadata, näppida ja sõita pakkus. Lihtsalt tutvumiseks, mitte ostmiseks.

Kõigepealt KLX-st.
Esimene emotsioon : oibljaa....see on NII kõrge. Kuidas ma sinna peale saan. Teine emotsioon oli, et pagan, see on ikka ilgelt laheda välimusega pätikas.
Mis selgus, oli see, et tegelikult lendab jalg ilusti üle selle kitsa ja kõva puki, mida selle ratta puhul sadulaks nimetatakse. Ning kui juba rattal, siis üllatus-üllatus jalad ulatavuda täistallal maha. Nii, et esimene hirmutav välimus oli petlik. Tõsi, olles siiani sõitnud vaid crusieritega (mugav, tahapoole nõjatuv asend) ja nüüd oma naked ducatiga (kergelt ettepoole paendus asend) tundus see tikksirge ning kõrge istumine esiti veider.
Aeg proovisõiduks....mootor tööle. OMG milline võimas möire! Äge! Nii, sidur tasa-tasakesi lahti. Olin lugenud, et ühepütased on ikka kuratlikud terava tõmbega, mistõttu pelgasin, et kui natuke liiga palju gaasi anda, siis on kohe tagarattas. No ei olnud.

Tegelikult...see oligi selle ratta juures minu jaoks kõige nõrgem koht. Ma ei tea kas midagi oli nässus või ma ise tegin midagi valesti aga ükskõik kui palju ja järsult ma rustkat rebisin, ratas liikus nagu läbi vati. Võib-olla see ongi see kurikuulus libisev sidur. Ehkki ma ei täheldanud ka väga pöörete üles minekut.

See öeldud, siis tegelikult, juba mõned minutid pärast sõidu algust tundsin ennast selle ratta seljas väga koduselt. Ei, isegi uljalt. Täpselt sellised mõtted käisid peast läebi, et oot, see muruplats, siit võiks ju otse üle paarutada. Nii, siit pööran tagasi, hah..kas saaks kuidagi pöörata kannakaga, üks jalga maas, nii et tagaratta alt kruusa lendab.
Noh, neid mõtteid ma teoks ei teinud aga natuke võtsin teepervelt lisa ja ajasin ennast püsti ratta selga ja....jap....ilgelt lahe tunne oli ikka. Vaatamata sellele, et ma sõitsin lihtsalt mingitel eramajade vahelistel pisikestel tänavatel. Fun - Fun - Fun. Ehk sai küll silma särama ja suu irvele.
Kui ei oleks olnud seda uimast või ütleme ülirahulikku hoo kogumsit, mis tundus kahtlane, oleks ehk ostu-müügi lepingu taganttaskust välja sikutanud.
Aga oskab ehk keegi selgitada, mis jama see on - kas peabki olema uimane (äkki on selle eest hästi jõuline) või on miski häda.
Ka on mul kahtlus, et maanteesõit (isegi legaalsetel kiirustel) ja pikem reisimine ei ole päris selle ratta teema. Hea küll, taga on väike raam, millele saab top-kohvri paigutada. Ja pisikesele pensupaagile ka veel ühe väikese pauna. Aga....magamiskott, hammock, todutegemsivarsuts, vahetusriided...no ei kujuta ette hästi. Pigem selline: lähen ja lammutan pool päeva metsas ja mudas ning siis tulen koju tagasi ratas.

Nüüd Funduro

See oli kõige õnnelikum ratas mida mina elu sees näinud olen. Kõige! Õnnelikum!
Kuivanud muda ja pori, samblatutid, siins seal mõned kriipsud kraapsud, suunakas rippus, lenks kergelt kõver aga nii nii nii rahulolev. Täpselt sellise olekuga et ta saab teha täpselt seda, mida ta kõige rohkem armastab teha - metsas mütata. Nagu selline, edukalt jahiretkelt tagasi tulnud taks. Õhhh...
Vaadates selle ratta pilte ei aimakski, et see ratas tegelkult metsas hullamsieks on. Aga raitsraisk on ratta õnneks tema päris olemusest aru saanud. Ehk siis tegemist on puudliga (mitte halvas mõttes) kellel on taksikoera (kõige paremas mõttes) hing ja iseloom.

Paraku mina jah, ehkti raitsraisk seda pakkus, metsa seda elukat ei viinud. Tegin hoopis kvartali ümber väikese tiiru. Noh ja seal käitus ta nagu tänavaratas. Selline vaoshoitud, tagasihoidlik ja viisakas sakslane. Ei lärma, ei rabele nagu pidevas ärevusseisus, temperamentne Ducati seda teeb. Noh, usaldusväärne. Aga elevust ei tekita. Ei peagi tekitama - ta on metslane.
Seega, kõik Fundure omanikud, kes te oma rattaga poes piima järel käite, minge taga hoopsi metsa ja laske loom valla - siis te alles näete!
Erinevalt KLXist on sel rattal ka ruumi ja võimalusi kogu pikemaks reisiks vajaliku kraami mahutamiseks. Kuni elsut swuuremate kohvrite ja telgini välja nagu raitsraisk demonstreeris. Ehk siis jah - on küll matkakas ja maastikuratas. Ja kui vaja, siis ka linna ratas.

Kokkuvõte

Neist kahes rattatüübist ma eelistaksin midagi KLXi ja Fundura vahepealset. Ehk siis ratast, mis tooks irve näole ja meelitaks lollusi tegema, aga millega saaks samal ajal ka noh...mõnusamalt matkata, kui parasjagu ei taha hullu panna.
Ehk siis jällegi, tundub et DR peaks mu valik olema
A muide, ei ole ma vanema generatsiooni DRi mõtet kah ikkagi maha matnud. Täna helistasin ikakgi ka selle Iisaku vennale, kes DRi pakkus. Paraku nagu selgus, see DR vajab veel nokitsemist ja ei ole sõidukorras. Nii, et täna jäis see avantüür ära.

Aga pakkuge mulle veel rattaid proovida Mulle hakkas see meeldima.