amordi sirgeks ajamine

[Loadära]

Ahoi,

mõtlesin, et kirjutaks juba siia ka siis "lõpuloo"...aga ennekõike- MA EI PROPAGEERI EGA SOOVITA ANTUD TEGUVIISI, EGA VASTUTA TAGAJÄRGEDE EEST, KUI KEEGI SIIT INSPIRATSIOONI SAAB...vaid see minu versioon on tingitud lihtsalt sellest, et sellise diameetriga torudest ükski kogenum, ega ka vähemkogenum tegija ei vaimustunud! Ning kuna rahakott ka parasjagu üle ääre ei aja, siis pigem stiilis "kaotada pole midagi" lugu, ennem kui teisi ostma kiirustada!

Aga need amordid siis- tegelikult see alguse poole pilt loodil lebavast amordist pisut "ilustab" olukorda, kuna selle loodi külg oli keskelt ka väikse süvendiga...sest kui hiljem sellegi sirge osaga klaasile sättisin, oli toruots tegelikult ikka kenasti kikkis:

ja kuigi teine amort oli küll tiba parem, siis tegelemist tahtsid ikkagi mõlemad. Ning nagu ennist mainitud sai, siis läksin esmalt ehituspoodi freesi- ja puurivalikuga tutvuma. Kõige sobivam ja soodsama kursiga tundus siis selline 32mm@4,5€ kohalikus ehituspoes:

https://www.makserv.ee/toode/lame-puidu ... 16_paged=2

Ja selle abil sai siis tehtud prussijääkidest nii "tugipukk", kui "pressklots", ning siis sama tungraud ja seekord mingi raskem vana kapplaud, mis taas katusefermi alla toestatud...et siis tegevuse epitsenter, ehk see amort ise igaks juhuks pressimise ajal kas või kükitades silmade kõrgusel, aga ikkagi paremini jälgitav oleks! Ühesõnaga esmakatsed toimusid umbes sellise kooslusega:

aga kahjuks ei kandnud see pingutus veel vilja. Esmalt võtsin tungi esirattad alt, et pressimise jõud võimalikult otse alt üles saada ja tung trikke ei hakkaks tegema, s.t. alt ära sõitma vms...kuid siis hakkas hoopis katuseferm "trikke tegema", kuni lõpuks selle ülalt alla toestatud töölaua emmale kummale poole ära lükkas. Amorditorud aga jäid paraku sama kõveraks kui enne...
Siis ei jäänudki muud üle, kui stabiilsem koht amordi fikseerimiseks välja mõelda. Õnneks mul siin mingis endises tööstushoones on ka kuigipalju keldrit, kus mitmetonnised betoonplokid laeks peal. Leidsingi siis seal ühe sobiva koha, kus all kah tugev betoonastang, et ei peaks läbi liiga pika prussi suruma. Teine katse nägi siis välja umbes nii, kus amorti hoidev klots sai lihtsalt paari betoonikruviga lakke lastud:

Nüüd, kus amordihoidjal enam kuhugi põgeneda polnud, selgus muidugi kohe ka kurb tõsiasi, et tungi tehase poolt ette nähtud 2,5-3t tõstejõust jääb siin ikka vajaka- ta küll toru pisut painutada suutis, aga küüru välja ei lükanud! Õnneks tuli aga mõte panna siis suht hästi seal paigal püsiv pruss (100x100 vms) tungraua tõsteraamil poole peale sättida, et seeläbi "jõuõlga" ligi kahekordistada
Siis hakkas juhtuma küll- peagi sain pikuti poolduma hakkava tungimisklotsi uue teha, siis sai veel amordihoidja igaks juhuks, pauguga pooldumise vältimiseks rihmaga kinni veetud...kuid millimeeter haaval hakkas ka kõverus järgi andma! Nii saigi siis mõlema amordiga mitu x keldri ja "kontrollklaasi" vahet käidud, sest tegelikult hirm midagi üle või puruks painutada oli ikka reaalne- selleks, et toru jälle millimeetri võrra sirgemaks saada, tuli teda ikka mitu mm juba teistpidi "üle painutada"! Aga lõpptulemuseks jäi siis selline millimeetri "vea" piiresse, ehk et päris ideaalseks ei saanud, aga ei hakanud üle ka "forsseerima", kuna paindekohad olid ju prillide all, mitte simmeri tööpiirkonnas, seega lekkeid see komakoht sisse jäänud kõverus vast tulevikus ei põhjusta!?

Lisalooks painutamisele, et sai siis juba siin koha peal ka "veljerihtimispink" tekitatud- esiratta 12mm võlli imiteerisid hästi kaks 9mm mutri padrunit, milledest siis tumisem 200mm ehitusnael veel läbi mahtus, see otsapidi ühte prussi sisse löödud, nii et padrunvõtemete koonuses kohad siis laagrisaaled kenasti kanda võtsid...ning teisele poole pruss toeks, kuhu siis velge kandva padrunipärale sobiva mõõduga auk sisse sai puuritud. Ning tavaline pikem puidukruvi siis juba nii plajukest läbi tugiprussi, et kruvi terav otsik jäi velje pöiast paar milli eemale, ehk siis rihtimise "indikaatoriks":

Ning siis nagu amorditoruga, nii ka velge päris "poeuueks" ei saanud, aga lõpptulemuseks lape taas mm piires, seega endurokalaadsel peaks selline asi igati normi piires olema? Ja nii selgus ka hiljem lõpptulemust juba sõites proovima minnes- ratas ja lenks kõik taas visuaalselt otse, midagi ei laperdanud, ka pikemalt käed lahti sõites kuhugi kiskuma ei hakanud jne...ja seega vast võib selle remondi lõpptulemuse "rahuldavaks" lugeda!