Trans Euro Trail - TET

[Loadära]

Ahoi taas,

ja vabandused, et vahepeal siin nii ratta, kui enda taastamise ja muugi tõttu pikem paus tekkis...aga üritaks siis nüüd enda jutu ning rattaga ka sealt saartesõõrilt lõpuks koju tagasi jõuda!

Ühesõnaga, õhtul motoo. laagriplatsil tagasi olles üks oli selge- homme on mul ilmselgelt jalgade asemel mingid paindumatud pakud...ja kehvemal juhul tuleb motosaapaid jalga tirida, samas kinnast valuniuksatuste vältimiseks hammaste vahel hoides vms. No õnneks kõige mustema stsenaariumi vältimiseks oli ksf. [mention]isakene[/mention] samakandi mehena seal järelhaagisega bussiga, kuhu oleks äärmises hädas ka minu võrri ära mahutanud...aga kuna tal samas polnud pardal rohkem vabu istekohti, siis see ikkagi väga ei köitnud. Vaid tekkis pigem lisa kius või trots see TET kuidagi läbi liibata, kui kord nii kaugele on jõutud! Sest mine tea, millal jälle saartele saab, ning esmaspäev oli ka juba kohustusevabaks jäetud. Seega köitiski mind kärukohast rohkem tööriistapark, mis bussi pagasiruumis leidus- mingite tangidega sai pidurikettast suurem loperdus välja väänatud, siis näpitsatega lihtsalt tuimalt paarist kohast kodaraid niipaljukest õgvendatud-lõdventatud, et rehv vähemalt vastu amorte ei käiks (...sest ühele poole oli juba alumiiniumtorule kulumisjälg tekkinud ja mine sa tea, palju seal sellisel paksust üldse on!?), lõpuks ka korralikuma padrunvõtmega "prillid" lahti lastud ning lenks nii paljukest otsemaks keeratud, kui muud kõverused (amorditorud, rattavõll, lenks ise...) seal lubasid jne. No ja kuna peale maitea mitmendat õlut tundus pilt juba päris paljulubav...siis nii võis lõpuks juba isegi seal rahulikumalt varajaste hommikutundideni ohtra kalja toel "järellõdvestuda", ehk vb isegi kerges lootuses, et järgmine päev teatud tüüpi peavalu jalavalust suurem oleks ja ehk siis ei pane viimast tähelegi...
Aga noh, mõistagi hommikul olid platsis mõlemad. Jalavalu siiski rohkem, nii umbes kahe jala jagu vs. üks valutav pea. Muidugi ainuke, kes platsis polnud, olin siis mina, kui Isake välja sõitis... Seega üks võimalus oli läinud ja kaks viimast valikut jäi, venitades siis sedagi otsustamist hetkeni, kui viimaste lõunaste lahkujate seas läksin - kas keerata Angla teeristist kuidagipidi Kuivastu poole...või siiski TETile. Tegelikult ma muidugi sisimas juba teadsin, et kui selle paari km jooksul sinnani midagi lausa küljest ei kuku, siis katsuks ikka esialgse plaani juurde jääda-ehk kui mingite debiilikute tee märgistamatult üles kaevamine juba ühe asja oli ära nörritanud...siis teist plaani, kus kell enam kuklasse ei hinga, ei pea ju ometi kohe pooleli jätma? Ehk siis TET! Seega oligi otsustatud, et järgnevad 600 võikrtteab kui palju km tuleb kohaneda u. sellise olukorraga ( ! pilt tehtud kusagil hiljem, aga tundus parim kirjeldamaks juhtraua asendit otsesõidul!) :

Ja sealt edasi siis juba TETi "kasuks" pöörates oligi vist meeltel vaid paar pisikest palvet kõikide motomeeste kaitsepühakule- ehk saaks seekord kuidagi nii, et ei peaks kuskil vasakut jalga maha panema (rääkimata äärmusolukorrast, kus peaks selle jalaga modra "püsti tagasi lööma" vms...), ning et ehk ei peaks just nüüd kuskil võsa vahel rehvi lappima...sest seda 17` tõesti mina muud moodi maha ei saa kui vaid seal jeebelduse vastaspoolel põlvili peal muljudes! Aga kuidas küll, kui põlvest paindumist oli nii u.10-20 kraadi jagu saadaval ja seegi sõit oli, vähemalt algfaasis, võimalik siis vaid nii, et istusin tagasadulas ja käiguvahetus käis kannaga?!
Ja nii mu oma peas mõne aja möödudes Inva-TETiks ristitud sõit siis algaski. Aga kuna sõiduolud olid (õnneks!)üsna leebed, siis ega sellest erilist pildimaterjali siia pista polegi. Ning "stampkohtadega", nagu Panga pank, Kaali kraater või Sõrve tuletorn, ei hakka ka juttu venitama...küll aga teeks juttu pigem paarist võimalikust "privaatsemast" ööbimispaigast, mis endal silma jäi. Esiteks siis Koorunõmme LKA alal jäi Garminis TETi rajast pelgalt paarisaja meetri kaugusel silma miski Merise tuletorn, mis samas seal kuidagi RMK vms punktina märgitud polnud. Huvi pärast lubasingi siis selle pisku kõrvalepõike ja sattusin sellisesse kohta:

...ehk seal pisavalt siledat maad ka mitme telgi tarbeks, kena merevaade, pisut allpool ka vette minekuks sobilik vetikavaba rand, üleval samas grilli/lõkkekoht pinkidega jne. Ja mis põhiline, googelmapsis selle kohta takkajärgi inhvot otsides leidus vaid kimp kurtvaid kommentaare, et sinna minnes kraabite kindlasti auto küljed ja lõhute põhjad ja midagi seal näha pole jne., seega võiks just kui loota segamatut äraolemist ka turismi kõrghetkedel

Ning teine koht, kus oli rõõm juba endalgi ööbida, oli siis RMK Sopi metsaonn Sõrve sääres. No ma ei tea, totaalne "puhkekompleks" ikka- tulekoldega hoone lakapealsega, lavatsid, lauad, isegi soojad paksud tekid sees....siis puukuur, grillalaud ja -koht koos kõige vajaminevaga, igati puhas ja korras kuivkäimla, kaev...no ja kui see kõik veel tasuta tarbida on, pelgalt paarsada meetrit TETi trassist, siis mis sa hing veel ihkad!?

...muus mõttes aga Saaremaa jah taas meenutas end ennekõike oma pikkade sirgete "vösaalleedega", mis vist peaks endised raudtee kulgemise kohad olema? Ning neid seal vist ikka omajagu, nagu varasemast mäletan, sest kunagi, nii kümmekond aastat tagasi, sai neid seal ka kord juba avastamas käidud...

Ja siis muidugi südame soojaks tegi ka ohtralt motos'bralikku faunat, nagu näiteks nii paarikümnepealine "vabakarjas" kitsekamp kuskil Maanteekülas (mis küll rohkem hüljatuid kasarmuid meenutas)?, kellest paar julgemat motomeest ka lähemalt kaema söendasid tulla, kui vaid plärin kinni keerata:

...kui ka ntks hommikuunine rebasekutsikas, kes end päikese kätte soendama on vedanud, aga siis TETturit nähes vaid laisalt kõrvaltjälgepidi hädavajalikud meetrid mööda läheb, et siis oma tähtsaid rebaseprotseduure jätkata:

Muidugi neid rebasekutsikaid oli üldse ohtrasti liikvel, aga üldjuhul koos vanematega ja siis nad ilmselt viimaste mahitusel putkasid vähemalt suht siva võssa, aga see totu oli jah jäänud kuidagi üksi seal kondama ja oli pigem uudishimulik kui arg.

Ahjaa, ennem Saaremaa osa lõppu siiski üks sandijalgadele ärevam sõidukoht vist meenub ka, siis juba seal kuskil Tornimäe all lahesoppide ääres, kus esmalt jäin tõtt vaatama suht lagunenud sillaga...õigemini pelgalt paari piki u.150 laiuse lauaga, mis siis mõningate mädand palkide peal paarimeetrise kraavi kohal, õhesõnaga vägagi küsitav kooslus... kui märkasin kümmekond meetrit allpool sama kraavi täitvat "kivikülvi"!

No ja nagu ikka- tehtud/mõeldud! Ragistasingi siis sealt hambad ristis üle, kui pelgalt mõnikümmend meetrit eespool, voilaa- korrektne teesulg korraliku karjavärava näol, kuigi mitte küll enam nii korrektselt seisva maja ja veevaramu jms vahel?!

Siis taas end pisut GPSi sisse suumides selgus muidugi, et tegu oligi hoopis mingi TETi "umbharuga", mis oligi juba seal katkise silla taga lõppenud!
Aga olles tegelikult sinnagi vist kunagi, nii umbes dekaadi jagu varem sattunud, meenus hoopis, et kas tuttavad saarlased mitte sama kanti kunagi "ahvenamaaks" ei nimetanud? Seega, kel õng ja kalakatelok seljakotti mahub, siis Samas tunnistan, et kõikjal valgelaigulise ja kajakakisalise fooni taustal kangastus silme ette pigem ehk Linnusitasaar Tuulikute literatuurist, kui ehk hõrk kalaroog Korzetsi kalapiiblist!

Kuid jah, kuna mul õnge ühes polnud, polnud muud kui kannakas ja juba tuldud kivikülvi kordus, ning egas palju seda Saaremaad enam polnudki. Tornimäel kiire vatsatäide, ning hetk hiljem saigi juba ühele enduuroentusiastile igati paslikul moel "lõpupilti" vormistatud...

Kuid siinkohal tundub, et kuna siiski ka Muhumaa väärib mõnda pilti ja rida ikka, jääb see vist ikkagi hommikukohvi kõrvale lõpetada...