Trans Euro Trail - TET

[Loadära]

Nonii, nüüd selgema pilguga vaatan, et öösel on jutujupi lõpp siiski otsesest TETi sõiduosast juba kõrvale hakanud kalduma...aga no kuna ka puhkehetked on osa sõidust, ning samas see Taagepera loss ka praktiliselt rajale jäi, siis tundus meenutamist väärt seegi, kuidas siis oma poolmetsiku välimuse ja olemusega sinna sattudes sealsete "(wannabe?)rikaste ja ilusatega" ikka päris korralik kontrast tekkis! Ning eks ilmselt vaatasid nii mõnedki mind umbes nii, nagu ise oleks vaadanud mõnd sealset prouat ballikleidis ja õhtumeigis kuskil Sikamäe sookraavi serval vastu jalutamas vms...

Kuid mis siin ikka, vaid kerge jõnks lenksuga, ja juba olemegi taas "õigel rajal" tagasi, ehk siis mina juba tajutavas õhtuhämaras edasi Karksi-Nuia poole veeremas, kus sai ka üle hulga aja tankimispaus tehtud...olin juba kraanigi esimest korda reservi peale keeranud, mis antud isendi puhul tähendas siis seda, et 12l paagimahust umbes 10 peaks läinud olema. Samas täitsa lõppemise pärast väga ei muretsenud ka, sest pärapauna oli lisaks ööbisvarustusele ja poolteise liitrisele veepudelile jms. ka üks ligi liitrine bensupudel peidetud! Seega siis proovides sõita nii, et ka tankimise pärast TETilt vaid minimaalselt kõrvale kalduda, tuligi antud tankimisvahe (algusega Värskast) üks pikimaid oma 360km-ga, ning kuna polnud ka just lihtsaim osa oma liivalõikude ja muuga, siis paaki tagasi läks isegi 11,8 liitrit! Kui senini oli rada ikka iga 100-200km järel mõnd tanklat praktiliselt "läbinud"...

Edasisõit läks aga juba hoopis niiskemates oludes- kruusatee taas täitunud lompidest oli näha, et äsja on seal ikka päris korralikult kallanud, ning ka taamal endiselt sähvimad välgud (..mida aga kuidagi ehvektselt pildile püüda pole õnnestunud) kinnitasid muutuvaid ilmaolusid. Ja kuna juba kättejõudnud südaööks oli seekord pilvisema taeva all ka päris pime:

...siis sai seekord, pisikese pohmelli peale tehtud ligi 13h sadulapäeva järel otsustatud, et seekord vihmamärgadel radadel "öö-TETi" siiski sõitma ei hakka! Lisaks sai sealkandis ka esimene 1000km TETi täis, ning seega oli juba tekkinud mingi reaalne arusaam selle pikkusest ja üldse võimalikust sõidutempost antud kooslusega- too sõidupäev siis näiteks jäigi ligi 390km@13h, ehk keskmine 30km/h! Või ok, eks Munamäe torn, Taagepera loss, või paar ujumas käimist võtsid oma osa, aga siiski- üle 50km/h keskmine ei tahtnud ka Peipsipoolsel kergemal-kruusasirgemal osal tulla...no mis parata, kui sõiduvahendi maksimumkiirus ongi vaid 90km/h!

Seega hakkasingi juba vaikselt ööbiskohale mõtlema, sest sisimas aimasin juba, et kui ikka teise Jaanipüha õhtuks (24.06) kodukandis tagasi tahan olla, siis üleliia lihtne see olema ei saa ja parem oleks seekord korralikumalt välja puhata, kui vaid poolteist tundi tukkumist! Kus aga leida hetkel kuiva kohta, soovitatavalt ka sääsevaba? Ning kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem- Mõisakülla jõudes tuli miskipärast mõte raudteeülesõidu kohalt väike haak mööda endist raudteed teha, mis siis tundus, et seal küla vahel TETiga suht pralleelselt kulgeb. Ning voilaa- ükshetk seisis mu teel mingi uhke "muuseumvagun"...kuhu sisse siiski murdma ei pidanud, kuna seal kõrval ka igati viisakas varjualune nii motikale, kui ka täpselt mulle mõeldud pikutamispingiga!?

Seega taas pääsenud telgi lahti-kokku pakkimisest ( ...ehk nagu üks sõber tabavalt ütles, et just selline ongi see õige "telgiga matkamine"- mis ta ikka seal kodus üksi vedeleb!), sättisin lihtsalt pehmenduse pingile ja rahulolevalt võiski oma kaks Värskast saati kaasa loksunud purgiõlli seljakotist välja kaevata. Ja kui alguses veel pisut rikkusid (või siiski täiendasid?) idülli seal kõrval keskväljakul kange kräunumise saatel territooriume jagavad (Mõisa)külakassid...siis mõne aja pärast, kui üks õll oli ühe ja teine teise silmalau kinni oli vedanud, võis minu poolest seal kasvõi traktorite tõmbevõistlus alata!
Igatahes järgmine hetk minu teadvusesse saabus siis hommikul kell 6.30 vms , mil tundsin end taas nagu täitsa uue inimesena. Seal siis hommikueineks paari viimast Värskast kaasapakitud grillvorsti järades oli aeg ka edasisi sõiduplaane teha- fakt oli, et saartele seekord siiski asja pole! Väga muidugi ei muretsenud ka, et sealpoolne rannaliiv jms seekord kogemata jääb, sest olin ilmselt niigi juba igat struktuuri liivaga tutvunud ja piisavalt tõestanud, et antud rehv+ratas...polegi lihtsalt liivale mõeldud! Murelikumaks tegi pigem päevaplaaniks võetud Mõisaküla-Tln lõigu pikkuse küsimus- kiiruga FBs tuttavatelt uuritu põhjal pakuti siis vahemikuks midagi 600-1000 km
Aga mis seal ikka, pisut peale 7 taas tuli kolvile, sest mida varem peale hakata, seda rutem kohale jõuab, ütleb igatahes minu loogika! Ning mis viiks veel paremine viimased uneriismed silmist, kui pisut paokil kiivrivisiiri vahelt sisse tuhisev, vihmavärske ja soe suvehommik!?

Ja kuigi enamuses domineeris lihtne kruusatee, võis siiski seal Sookuninga/Nigula looduskaitse aladel ka üsnagi veiseid teerööpaid, või lihtsalt varahommikuselt kaunilt auravaid soisemaid vaateid nautida:

Ning kuna seal mingi lõik kulges paar km ka vahetult piiriga kõrvuti, siis ei suutnud vastu panna kiusatusele muidu lihtsat rada pisut "vürtsitada" ja vähemalt mõnisada meetrit TETi aseme mööda seda "piirisihti" sõita, loomulikult siis võimalusel ikka Läti poolel, et oleks seal ka nagu "ära käidud":

Aga muidu läks sealt Pärnuni juba suht tavaline tee, ehk vaid mingid km seal kusagil Luitemaa LKA kandis oli sellist lustlikumat metsasõitu.
Ahjaa, pisut kõhklusi tekitas veel ka Reiu? jõe sild, kus mu mälu järgi olid ka siiski suht ühesed mootorsõidukit keelavad märgid? Aga kuna seal moment kedagi näha polnud, siis otsustasin vist olukorra ülespildistamise asemel sealt kähku üle lipsata ja nägemist!
Sobivalt lõuna paiku Pärnusse jõudes oli muidugi esmatähtis plaan end senise paari kesisema söögikorra järel sealses, ka siis pisut motohõngulises Aleksandri puhvetis, siis vähemalt korra päevas nii täis õgida, et sealne personal mind lausa ratta selga tagasi peaks aitama vms! Paraku aga kohale jõudes oli nälgivale rännumehele ikka üsna valus pettumus, kui juba ammu mõtteis küpsenud kotlettide ja shnitslite jms serveeriti seal sel päeval vaid sellist silti:

Kuna aga TETi trassiväliseid km proovisin igal võimalusel vältida, ning tegelikult puudus ka TÜV, siis ei tahtnud seal tiheasustuses väga mendimagnetit mängida ega hakanud oma rattaga sinna kesklinna poole nuumaotsinguile trügima...vaid järgneva pooltunni vältel võis siis sealkandis märgata järgmist "eeskujulikult turvavarustatud" tõukeratturit:

Üle silla sõites viskasin ikka prooviks paarile motomehele käppa kah...aga no, ega nad vist ikka päris omaks ei võtnud
Aga kuna taas võimust võtva 31-32kraadi palavaga, ning oma seljas/jalas/peas oleva kolaga, lõpuks end kuhugi linaga laua taha siiski ette kujutada ei suutnud, andsin alla ja lõpplahendasin olukorra ikkagi vaid mingi rammusama Rimi pitsalõigu, kohvitopsi ja suure külma joogiga! "Noh, "öko-TET" siiski..." proovisin siis endale tekkinud olukorda kuidagi vabandada, kui kuskil pingiserval lauakest katsin:

Samas ka seda väikestki söögimõnust laekunud rahulolu väga pikalt siiski nautida ei saanud, sest uuesti liikvele minnes hakkas kohe juba Valgerannast vaadatuna taevast lääne pool, kurjakuulutava kõuekõmina saatel, ikka väga tumedaks vedama:

Ning kuna lääne poole oli ka enda sõidusuund, siis hetk hiljem oligi võimalus juba teha ka "see" reisipilt, ilma milliseta ei saa ju ükski vähegi pikem motoreis mööda minna? Vähemalt mitte siin meie laiuskraadidel! Veel..

...kuid kas, või kunas ma Tallinna, ja lõpuks ka Tamsalu maile tagasi jõudsin, peab vist taas järgmisse postituse materjaliks jätma.
Aga loodetavasti siis juba viimase siia saaga juurde!