Yamaha WR450F '15 - Martinez

[Martinez]

On kuidas on, seda sorti ratas on minu jaoks uus ja kõiki nüansse ei ole jõudnud enda jaosk selgeks teha (mauali läbi lugeda) kõige muu kõrvalt.
Ei ole pidanud ühegi nö tänavarattaga kaeluse laagrite määrde pärast muretsema ja mulle tuli selline asi üllatusena, et asi peale kuud seismist nii kinni võib jääda. Siinseid kommentaare lugedes on täitsa loogiline, et sellisel rattal vajab see sõlm tähelepanu.
Käsin ise rattal elementaarsed asjad üle ja viisin enne saarte TET'i masina hooldusesse, kus see nö kiirkorras vahele võeti ja veel mõned sõlmed üle käidi.
Sõitsin teadmisega (kuid mitte hoolimatusega), et peale trippi võtab nagunii mootori laiali ja vaatab mis seisukorras asi on kuna tegelikud töötunnid ja hooldusajalugu on teadmata.
Asjaolude kokkulangemisel selleni ei ole veel jõudnud.

Ajalugu on näidanud, et minu rattad saavad pigem rohkem hoolt kui vähem ja arvatavasti ei jää ka see masin erandiks.

Kuna asjad on veninud siis protsessi kiirendamiseks võtan arvatavasti ise mootori maha ja viin töösse. Enne tahtsin aga veel väikse tiiru teha.
Kuusin, et Misso kadis on uued TET rajad ja tekkis soov enne ratta lahti monteerimist veel üks väike tiiruke Lõuna-Eestis teha.

Saartel käik ja küttega rehkendamine näitas, et hea oleks ikka lisakütet kaasa võtta.

Istutasin nädala algul rotopaxi sabale:

Avastasin "pakiraamilt" ühe kinnituspoldi juurest mõra. Keevitusse viia enam ei jõudnud ja nii läks sabale tagasi lootuses, et peab sõidu vastu.

Esirehv peale mögina kasutust ikka rõhku ei pidanud. Sai see kolmapäeva õhtul 4mm seinaga lohviga asendatud. Vanal lohvil oli juba kaks paika ja üks auk kust immitses seda keemiat välja.

Eile hommikul sai kamraadiga Kavastu parve juurest TET rajale mindud.
Ahja kandis joogipausi tehes vaatasin ratta üle ja pakiraami parema poole kinnitus poldi (mõra) kohalt murdunud.
Õnneks viskasin mõned tööriistad ja väikse rihma enne sõitu seljakotti ja sain oma riismed sõbra sabale kinni tõmmata.

Kuna aega oli ainult päevaseks tripiks otsustasime Värska pauna (mida ma juba varem Vstromiga sõitnud olen) välja jätta. Keerasime enne Rõssat Orava peale ja sealt Piusa radadele.

Enne liivatõuse sai küte otsa. 158km ratta odo järgi sain siis paagiga sõita. Läks 4l sisse ja sõit sai jätkuda.

Eilse leitsakuga oli see Piusa kant paras katsumus aga samas fun.

Mul sai poole tuletõkke raja peal 3l veekott tühjaks ja kammraadil olid oma varud juba enne lõppenud. Vastseliinani sõitsime ilma veeta Seal saime Olerexis paagid uuesti täis panna ja Coopist sooja süüa.

Misso kandi uus rada oli huvitav. Päris mitmel korral sai "teeotsast" mööda sõidetud kuna rada keeras raiesmike teedelt mitmel korral päris võpsarisse ära. Ainsaks vihjeks, et siit võib rada kulgeda oli rajameistri poolt veid maha sõidetud floora.

Haanjasse jõudsime kella üheksaks. Otsustasime, et aitab küll tänaseks ja võtame suuna Tartu peale. Varusime veidi enerigat enne koju sõitu.

Kuidagi läks aga nii, et kulgesime ikkagi mööda TET'i rada kodu poole. Vahepeal hakkas vihma sadama ja kell 10 õhtul oli metsavahel WR'i seasilmaga järsku üpris pime. Metsateid sain jagada ka koos jäneste ja ühe rebasepojaga ning raiesmikul õnnestus suure põdraga kümne meetri pealt tõtt vahtida. Haabsilla peal ei tundunud asi enam ohutu ja keerasime Võru peale, et sealt mööda asfaldi Tartu ära sõita. Enne Võru saime korraliku äikse krae vahele. Linna tänavatel oli vesi äärekivist äärekivini ja sadeveekaevudest purskas vett välja. Ainult kaitsmesärgiga ei olnud lõbus sõita. Olerexist sai võetud vihmakeep mille tagurpidi turvise alla tõmbasin ja siis kannatas juba koju ära sõita.
Kanepist üles poole oli null vihma tulnud.
Poole üheks jõudsin koju - 15h sõidupäev seljataga. Ratta odo näitas 390, GPS 377km (keskmiseks kiiruseks 45km/h).

Oli väsitav ja palav aga fun päev.

Rattaga võib rahule jääda (iste võiks ikka gramm laiem olla ). Eks kui nüüd aega saab siis kisub pulkadeks ja vaatab mis karul kõhus.