Garaazi kütmine ja soojustamine

[Maaks]

Ei, aga milles probleem? Energia jäävuse seadus on põhikooli materjal.

Miks mind see teema nokib on asjaolu, et mu majas käib sügiseti keskkütte sisse lülitamine mingi penskarite komitee otsusega ning esimeste külmade puhuks on varutud kaks küttekeha - 2kW puhur ja 1,5kW radiaator. Miskipärast saab radiaator oma tööga oluliselt paremini hakkama, voolukulu on sama (mõõdetud), õhutemperatuur on kõrgem (mõõdetud). Miks see nii on, selle võiks mõni kõrg- või muu haridusega dude ära seletada, mind siiralt huvitab, vaielda ei viitsi.

Kui 2kW ja 1,5kW seadmel on mõõdetud voolulukulu (misiganes füüsikaline väärtus see siis on) sama, siis ei ole "suvalise" haridusega dude-st mingit abi - siin on kosmilised jõud mängus sest maised seadused enamk ei kehti.
AGA olukord, mida kirjeldad ei ole päris võimatu - väljalülitatud seadmetega on tõesti mõlema seadme näitajad samad

...
Selge on ka see, et võrgust tarbimise võimsus on üks aga küttevõimsus on teine, muidugi ei saa see olla üle ühe. Puhuril kaod suuremad.

Mingi peen reedeõhtune huumor jälle või? Puhuril on tõesti "metsikud" kaod - umbes sama suured kui sea tapmisel eralduv kisa

Esimese variandina tuleb pähe piirikihi takistus. Puhur liigutab aktiivselt õhku, segab objektide ümber piirikihi ära ja soojus kandub sellevõrra rohkem õhult esemetele, piiretele jne. Umbes nagu saunas istudes on oluliselt palavam, kui vihaga vehid või endale peale puhud.

See töötab mõlemat pidi! Külmas kütmata toas puhub puhur su käsivarre juurest ära kehalt soojuse saanud õhukihi ja "tunne" ütleb, et on külm. Tuulekülm