Räägiks läbisõidust

[lauri.j??rgen]

Spoiler

Mõnel moodsal diislil on ka drossel. Mis ta seal täpselt, ma ei tea, aga mu üks teooria on, et vähendab mootoripidurduse efekti. Suletud drosseliga mootorit on lihtsa kaasa vedada, sest ta teeb siis pumbana vähem tööd. Neljataktiline mootor on survetakti tõttu väga ebaefektiivne pump.

No suurtel diislitel on selle 100% avatud drosseli asendamiseks eraldi välja mõeldud retarder, mis gaasipedaali vabastamisel sulgeb väljalasketraktis asuva klapi, et tekitada mootoripidurdust. Muidu mootoripidurdust eriti ei teki.
Et suletud drosseliga mootorit on lihtsam kaasa vedada on ju BS, proovi seda jalgrattapumbaga, kuidas ta kergemalt käib, kas siis kui vabalt või siis kui näpp on torul ees. Alati peab arvestama, et pumbal on kaks poolt - siis kui pump imeb või siis kui pump surub. emb kumb nõuab energiat.

Ma pidasin silmas seda, kui drossel on sisselaske poolel (muidu nimetataks teda retarderiks, kuigi retarder on ka drossel) Kui sisselaske poolel on drossel avatud ja mootorit veetakse kaasa, siis survetakti ajal õhk kuumeneb (tehakse füüsikalises mõttes tööd), sest rõhk kasvab - ideaal juhul kui soojus kuhugi ei liiguks, siis töötakti ajal ta kohe sama palju jahtuks. Kui drossel on kinni, siis sisselaske takti ajal tehtaks ka tööd mille juures õhk jahtuks, aga järneva survetakti ajal ta kohe soojeneks (ideaal juhul täpselt sama energiahulga võrra). Kuna ideaal juhte pole olemas, siis praktikas on võib kasulikumaks osutuda suletud drosseliga mootori kaasavedamine, sest siis käib mootorist läbi vähem õhku ja kaod on väiksemad.

Elektriajamiga ventilaatori elektivool väheneb kui ta kinni katta imevalt poolt ja suureneb kui kinni katta puhuvalt poolelt.
Lumelabidat on lihtsam liigutada ilma lumeta