Räägiks läbisõidust

[Lembit]

Tekkis kohe hunnik huvitavaid küsimusi. Lihtsustamise mõttes jätame ära igasugused koormuse all töötamise variandid ja räägime SI ICE variandist.

OK. Sobib.

Kui sinu teooria järgi reguleerib siiber ainult kütuse kogust, mis silindrisse jõuab ja mitte pumpamistakistust,

Palun quote mulle minu seda postitust, kus ma niimoodi väitsin ja ainult seda osa, millest sa selle "minu teooria" välja lugesid. Ma kinnitan, et ma ei ole siin oma postitusi muutnud ja ei kavatse seda ka teha. Seega, palun see osa, mida sa tõlgendad, justkui ma väidaks seda, mida sa kirjutad, et ma väidan.

siis kõikidel variantidel alla täiesti avatud siibri on silindris olev rõhk enne survetakti alla atmosfäärirõhu 1 bar?

Ei ole ja ma ei ole seda ka väitnud.
Minu väide seisnes selles, et sinu kirjutatud 2 konkreetset lõiku: "Pauk, mis käib kolvi, vändakalea, saalede jane. pihta iga töötakti ajal on täpselt sama, sõltumata kas sa kruiisid 2000 pöördega või 9000 pöördega" ja "...selline asi nagu gaasisiiber, mis reguleerib õhu pääsemise kiirust silindrisse. Iga töötaktiga jõuab silindrisse ikka sama hulk õhku ja sama hulk kütust. Kui siiber on kinni siis selle silindrisse imemiseks kulub lihtsalt rohkem aega. See määrabki pöörete arvu minutis" on valed. Lausa detailselt tõin välja, mis komponendid on valed. Mis nimelt segaseks jäi?

Muuseas, vabalt hingava mootori puhul merepinnal on mass ja maht omavahel seotud.

Mass ja maht on kõigil ainetel omavahel seotud. Selle seose nimi on tihedus. Ma ei tea ühtegi ainet, millel tihedus puuduks. Ka tähtedevahelisel kosmilisel ruumil on mingi tihedus. Üliväike küll, aga siiski olemas. Kuidas täpsemalt see teadmine meid edasi aitab?
Lisaks siia juurde, et gaaside tihedus sõltub ka rõhust. Mida kõrgem rõhk sama temperatuuri juures, seda rohkem molekule (ja sellega koos ka massi) ühes mahuühikus. mida vähem rõhku seda vähem molekule ja massi. Sellel lisatud lõigul on päris märkimisväärne tähendus praeguse arutelu raames.

Täiesti selge on see, et koormuse all ei tõuse pöörded kohe lakke, sest kogu süsteemil, mida mootor edasi veab on inerts. Samas ilma koormuseta on see näiteks võidusõidumootritel praktiliselt hetkeline.

Pole vastu vaielnud. Pöörlevate asjade juures nimetatakse seda nähtust inertsmomendiks ja see on tihti üks näitajatest, mida võidusõidumootoritel minimiseeritakse (sellepärast käivadki kohapeal hästi pöördesse), aga kuidas see sinu lause läheb kokku selle ennem kirjutatud lõiguga? Kui segusiibri asend reguleerib seda, kui palju kulub õhu silindrisse imemiseks aega ja see "määrabki pöörete arvu minutis" siis täiesti lahtise segusiibriga on ju see aeg täpselt samasugune nii kohapeal tühja paarutades, kui kõige kõrgema käiguga mäkke sõites.

Sa võid tulla seda poole rutskaga piirajasse laskmist mulle demonstreerima, seda imet tahaks kohe ise näha, mul ei ole see veel õnnestunud.

Ma seda demonstratsiooni algselt välja pakkudes, pidasin küll silmas katsetamist mõne sulle kuuluva mootoriga niimoodi, et läheb piirajasse ka ilma gaasi põhja keeramata, kuna ma ei ole oma mootorite tühikäigul kräunutamise fänn.
Aga kui me siin sinu soovil tõmbasime teema juba üldise SI ICE peale, siis kas ma saan korrektselt aru, et selle demonstratsiooni toimumiseks piisab ükstapuha missugusest sädesüütega sisepõlemismootorist, millel on (tehase?) piiraja ja õnnestub saavutada tühikäigul piiraja sekkumine segusiibri avatusega 50% või alla?

PS.: Ma igaks juhuks mainin ära, et jah, ma olen kursis gaaside inertsiga ja sellega, kuidas seda omadust mootorite töös ära kasutada et saavutada VE>100%.