Mootorratturite reisikirjad → Killuke Belgiat mootorratta sadulas

[Hitchiker]

Nônda siis, eelmine nädalavahetus saabus jällegi nii kippelt, et enne ei saanud arugi kui laupäev käes. Istusime kalli kolleegi Merlega hommikukohvi joomas, kui (ilmselt päikesest tingituna) sähvatas idee minna Belgiasse (hetkel ise baseerume Luxembourgis). Egas miskit, ratta selga ja minekit, vähemasti Belgias küll mootoratturilt kiirteede eest raha ei küsita. Esimeseks peatuseks kena linnake Namur, veike kesklinna otsing ja kohal. Loomulikult polnud meil aimugi milliseid vaatamisväärsusi vôi üldse mida seal vaadata on, aga midagi ikke. Üllatavad on BElgia kombed, kella 1ä-15 on kogu linna rahvas kogunenud keslinna ja kôik ôgivad hiigelpraade ja loomulikult ôlu... Igatahes meie jaoks oli söömise jaoks suts vara veel, niiet jalutasime mööda linna, seal on imekaunis katedraal ja vanad tsitadelli varemed, viimaste vahel oli isegi lambakari söömas . Tsitadelli kôrval asus suurepärase vaatega välikohvik- restoran, aga pooletunnise istumise peale meid veel ei tahetud teenendada ja nii astusime edasi. Kesklinna tagasi jôudes oli kôht juba tôhi, aga jah...kella 15-1ö-ni on restoranid lissalt kinni vôi ei anna süüa ..masendav. Lôpeks siiski üks koht halastas meile ja sealne steak ning lôhe olid vôrratud, eriti hea oli seda alla loputada pudeli Beajolais-Villages veiniga. Nônda siis, tunnike toibumist ja edasi Brüsseli poole, kuna tee oli lihtsalt oivaline, siis eriti alla 1ô0km/h ei sôitnudki. Brüsselis sôitsime mootorrattaga veidi ringi, aga kesklinna viitavaid silte ei näinud eriti, peab üldse tunnistama, et selle linna ümbrus on Belgias eriti halvasti tähistatud. Igatahes leidsime ühe avara linnavaatega platsi, millel pikutav kohalik mootorrattur meile ka orientiirid ära näitas, kus kesklinn on. Vahepeal käis isegi idee, et kui ôige magakski seal, aga ei, ônneks me seda ei teinud. Igatahes on Brüssel niihästi tähistatud, et seal väljumiseks kulus ca tund vôi kaks--ja hakkas kergelt ka juba hämarduma. Nônda siis, kuivôrd merefanatist Merle kurtis, et ta ei saa elada ilma mereta, siis polnud pääsu...ookeani poole mootorratastega teele. Esialgu sihtpunktiks Tallinna sôpruslinn Brügge..(mööda kiirteed, mis on nagu ikka). Brügge juures aga hakkas tunduma, et mis seal ikka teha kui mereni vaid 30 kilti..loomulikult sai valik otsustatud mere kasuks. Kohaks Oostend, mis polnudki tegelikult kyla nagu meie kahtlustasime (mulle siiamaani tundub, et see vôiks idalôppu tähendada, ehkki asub mandri lääneservas). Parkisime mootorrattad kuskile ja hakkasime hotelli otsima, esimene kuhu sisse pöörasime oli paljulubav, kuna hotellitegelane väitis, et kogu linn on bookitud…lahe. Igatahes meie leidsime ühe mis ei teadnud selle kuli hinnangutest midagi ja hinnaks oli Belgia kohta suht sôbralik 60 euri kahepeale koos hommikusöögiga. Hotelliteenindaja väitis, et nende parklas mootorratta jaoks ruumi pole, aga vabalt vôib hoida kas hotelli ees vôi kuskil parklas, noh lihtsam ikke ju hotelli ees hoida. Peale seda matkasime linnas, nautisime elu ja vennastusime ühe kohaliku hispaanlasest kunstnikuga. Kahepeale moodustasime tema kitarri ja laulmisega piisavalt hea tiimi, niiet suvalised inimesed arvasid heaks meile selle eest raha anda, et me oma lustiks tänaval laulsime ok eks see kulus ka maitsva belgia ôlle peale. Igatahes mingil hetkel ta kutsus meidki randa magama, aga nuh hotell oli juba olemas ja..me juba muigasime paljuteadvalt kuna olime "nö" randa omameelest näinud ja see oli lissalt sadamakai. Eks keerasime ka ise hotelli tagasi kuna kell juba miski pool 3 oli.
Hommikul muidugi üritasime hotelli lagedaks süüa aga jah, aga pole harjunud ju ennast hommikuti segaseks sööma. Nônda siis, plaan j2rgmine, et sôidame mööda rannikut kuni leiame mône koha kust vähemalt merd näeb. Njah, meie paljuteadev naeratus kustus hotellist 500 meetri kaugusel kus oli OOKEAN, ja valge liiv..deem oleks seda teand oleks küll rannas maganud. Nuh igatahes lebasklesime seal kella kolmeni, sulistasime vees ja sülitasime soola. Peale seda kiire tuur eilakohatud hispaanlase näitusele. Meie kergeks hämmelduseks oli tegu tôesti profesionaalse kunstnikuga, kelle näitus jättis üsna sügava mulje. Merle sai ka proovida VäGA head veini, mille nime meile küll ei avaldatud. Nônda edasi plaan minna Brüggesse sööma. Brügge on imekena linn, meenutab Tallinna vanalinna, aga on viimasest suurem ja kordi ilusam. Loomulikult on see paksult täis turiste ja ka hinnad on vastavad. Minul oli linna läbivaatamiseks kaks ideed, esiteks ma tahan süüa jänest ja teiseks ma ei maksa selle eest 19 euri..igatahes oli see nii kandev idee, et nôuetele vastava söögikoha leidsime ca 3 tunni pärast. Peab tunnistama, et see matkamine ka ôigustas ennast, kuna nii minu jänes kui Merle lôhe olid suurepärased ja maitsesid koos Rose d'Anjouga väägade heasti. kuivôrd kell oli juba 7 ja meil veel üle 300 km tagasi minna, siis asusime teele, selleks ajaks oli kiirteel ummik, kuid haakisime endid ühe suurema mootorratturite pundi külge, kes kui sündind karutapjad lissalt autode vahele otsetee tegid, nüüd ma saan aru miks kroom peab lärmama... Brüsselisse sôitsime loomulikult otse sisse tänu sealsele teemärgistusele ja välja taaskord pimedas. Bensiin sisse ja edasi, 250 kilti veel ja kodus. Lihtsalt veike nädalavahetus ja kokku 1200 kilti.