Uus(2020) piduritest ülevaatusel

[Tuuletallaja]

Toome siis veel ühe huvitava nurga sisse milles ilmselt põhi- ja keskkoolifüüsika parimaid palu peale tunde väljas järele proovinu peaks suutma kaasa mõelda.
Stend väljendab hõõrdejõudu oli vist F = uma , hõõrdetegur katsetingimustes rehvi ja rullikute vahel on teatava täpsusega tuletatav (!), tsikli mass on ka paberil(!) teada, kiirendus omakorda a = s/t2, kus kiiruse komponendi saab mõõta rullkutelt ja teise ajakomponendid annab pidurdamise algusest pidurdamise lõpuni kulunud aeg. Saimegi savijalgadel seisva hõõrdejõu... parandage, kui miskit mööda läks.
Akseleromeeter peaks meile andma g-ga korrigeeritud(?) kiirenduse või siis tegelikult kiirendusega korrigeeritud 'g' (raskuskiirendus ei tohiks ju teoorias kunagi ära kaduda, va. vabalangemises). Kõlab nagu ideaalne lahendus saamaks kätte salapärase kiirenduse, paberil, jättes arvestamata näiteks hõõrde ning loomulikult jääb ka see telje fikseerimise teema (umbes 15 aastat tagasi mängisime aineprojekti raames TTÜs kolmeteljeliste akseleromeetritega).

Tundub, et mõlema meetodi puhul on sees piisavalt palju määramatust; seda enam, kummagi katse tulemusi omavahel võrrelda oleks sama kohatu kui sardelli suguelundiga. (tsiteerides Margus Pilti)