Rapla-Virtsu raudtee mälestussõit - 26.mai 2018

[skulptor]

Eile õhtupoole koju tulles Leidsin eest poristatud majaseina, aknad ja küntud muru. Alkopudel ja suitsukonid olid mälestuseks jäetud. Oleme jaama esist hooldanud ja taastanud algupärase haljastusega austusest vana maja vastu ja turistil ka hea peale võsa läbimist vaadata. Oleme tagasihoidlikult silte pannud ega pole tahtnud tarastada, ega liigselt hoiatussilte paigaldada. Sildid ja tarad on klassikalise hoonestuse juures koledad ja inimene peaks aru saama, et nõukogude liit on läbi. See on eravaldus, selline nagu teie korteri elutuba! Lisaks Paeküla jaamale tuleb nüüd sõimu ja puuhalge ka mujalt. Kuna debiiliku kiivrile ei ole debiil kirjutatud, saavad kõik visiiri vahele. Selle suve jooksul on atv de ja krossikatega külalised meie koera jalaga lüües, treeninnud meie koera veidi võistlushimuliseks. Mõne on ka instant karma kätte saanud. Eelmine suvi ei viitsinud meie koer mototuristidele tähelepanu pöörata. Võta hoog maha või jää seisma, koer on ülisõbralik ja pigem alandlik. Varjupaiga koer, keda on varem väärkoheldud. Miks on vaja oma ratast lampi kräunutada? Raisata tutika krossika töötunde sileda maa peal? Atv kräunutamine on eriti hale. Jõnksutad lihtsalt sileda maa peal? Eemalt on kuulda, et loomapiinaja tuleb. Endurode ja tänavaratastega motomatkajad on reeglina inimestena käitunud, osad seisma jäänud, mingit head juttu ajanud. Eelmisel suvel ei viitsinud koer moto peale ennast püsti ajada. Nagu küla koerale, nõnda koer külale, eksole...