Õnnetused mootorratastega 2019

[isakene]

Üldiselt, legaalsel linnakiirusel kräšši tagajärjel Peetruse väravasse sattuda käib ikkagi pigem sita õnne alla.

Tuleb meelde, kuidas seitsmekümnendatel kaks parmu kokku said. Üks jalgsi, teine sääreväristajaga. Kulgemistrajektoor meenutas mõlemal, joobeastmest tulenevalt, räige seedehäirega vihmaussi, kiirus mõlemal vastavalt sellele olematu. Küllap see oli Saatus Ise, kes mõlemad tüübid kokku juhatas, mehed ei jaganud tol hetkel maast, ilmast ega oma asukohast mütsigi... aga tragikoomiline fakt on see, et jalgsi liikunud tüüp jäi punnvõrri alla ja jättis sinna ka oma kärakast läbiligunenud hingekese. Nii et lapsepõlvest peale - tol ajal olin mürsikueas - suhtun ma rahvatarkusesse, et jumal joodikut pidavat hoidma, põhjendatud kahtlusega...