Ratturi keeleminutid ehk keelekas

[pühak]

Spoiler

Spoiler

Ok, kui ise küsid
"Ära näri tähte", on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad.

Lisasin puuduvad kirjavahemärgid punaselt. Sõna "kusjuures" järgi võib põhimõtteliselt ka koma panna, aga pole kohustuslik. Ma ise sinna ei panekski, sest komaga hakib teksti hirmsasti ära. "Ära näri tähte", on sellepärast jutumärkides, et see on tsitaat.

Tegelikult sellised pisivead, nagu puuduvad kirjavahemärgid, foorumi tekstis ei häiri. Häirivad tekstis läbivalt esinevad õigekirjutusvead, näiteks just sellised liigsed topeltklusiilid, millest praegune õigekirja puudutav jutt valla pääses. Samuti häirivad anglitsismid, kui sama asja saab vabalt eesti keeles välja öelda. Kõige hullem vist on "garaage" garaaži asemel.

Noh tegemaks see lause täitsa õigeks, on tarvis kirjavahemärke kasutada teisiti.

„Ära näri tähte” on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad

Esimeses osas pole üldse koma vaja (EKI). Seejuures ka stiililiselt mitte, kuna seda lauset lugedes ei tehta mu arvates pausi. Kes teeb, võib sinna stiililisuse ettekäändel koma panna. Ja kui koma panna, siis ikka enne jutumärke

Teises lauses on koma tarvis, kuna peale kui kasutamist on varjatud öeldis või öeldis (antud juhul parandad).

Tsiteerin siinkohal Eesti keele käsiraamatut: https://www.eki.ee/books/ekk09/index.ph ... %C3%9C_128

Otsekõne järele enne kinnijutumärki pannakse olenevalt otsekõne suhtluseesmärgist küsi- või hüüumärk, väitlause puhul koma, kui saatelause järgneb otsekõnele, või punkt, kui lause lõpeb. Nt „Kas ma olen õiges kohas?” küsis külaline. Mari hüüdis: „Tule siia!” „See on tõsi,” vastas Jüri. Jüri vastas: „See on tõsi.” „Mine koju,” ütles Mart, „ja too mulle juua!” „Kas olete kindlad,” küsis õpetaja, „et midagi korrata pole vaja?” „Vasta!” ütles ta. „Miks sa ei vasta?”

Siin foorumis näidislauseks kujunenud lause algab otsekõnega ja on hüüdlause. Seega peab siin otsekõne lõpus olema hoopis hüüumärk. Mul oli valesti see, et panin koma ja panin selle pärast kinnijutumärki. Peab olema hüüumärk ja enne kinnijutumärki. Ja eespool nimetasin veel valesti et see on tsitaat, tegelikult on otsekõne, nagu käsiraamatus kirjas.
Seega siis praegune versioon näidislausest, kus kõik muudatused algsest on punased:
„Ära näri tähte!” on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad.

Oot, ei-ei!

Kuskohas on otsekõne? Otsekõne on ikka hoopis midagi muud kui antud näidislause.

"Ära näri tähte" ei ole siin mingi otsekõne vaid tsitaat ja kogu lause ei meenuta üldse hüüdlauset.

Ok.
Kodustatud eesti keele õpetaja arvas ka Sinu moodi, annan alla.
Ta nimetas "ära näri tähte" fraasi küll aga niiöelda mentaliteedi pealkirjaks.