Teaduslik Arutelu: Kärbse kiirendamine, küünlavalguse kiiruseni

[joha123]

sõidab motikamees maanteel 100km/h kiirusega, koos tsikliga kaal 300kg. vastu lendab kärbes kaaluga 1g. millise kiirusega peab kärbes lendama, et tsiklimees sadulast pühkida. ( ülesanne naabrite venelaste kaasaegsest mateõpikust).

[Vint]

Hõmmm... Kärbes oleks enivei lödi ja lapik, tsiklimehe jope peal. Kui aga oletame et on kiiritust saanud, super mutant kärbes siis see lendaks püssikuulina läbi ihu.
Miskit sellist vast juhtuks...
https://img-9gag-fun.9cache.com/photo/a ... svvp9.webm

[Begemot]

Alkohol räägib.
Et naad tabaksid üksteist võrtse jõuga peaks kärpes liiguma 38 miljonit km/h (300kg +80kg mees). Seda kiirust ei pea kärbes oma keha ehitusega vastu.
Nii anname kärbsele samad omadused kui tinal.
Sellisel juhul muutub kärbes surmavaks umbes 2400km/h juures(2g tina tungib 1200km/h juures 5 sm sügavusele inimkehase). Ärge küsige kus ma tean.
Pool aastat pole maismaal joonud.

[isakene]

sõidab motikamees maanteel 100km/h kiirusega, koos tsikliga kaal 300kg. vastu lendab kärbes kaaluga 1g. millise kiirusega peab kärbes lendama, et tsiklimees sadulast pühkida. ( ülesanne naabrite venelaste kaasaegsest mateõpikust).

Flash'i klassika tuleb meelde selle küsimuse peale...

[vanalendur]

sõidab motikamees maanteel 100km/h kiirusega, koos tsikliga kaal 300kg. vastu lendab kärbes kaaluga 1g. millise kiirusega peab kärbes lendama, et tsiklimees sadulast pühkida. ( ülesanne naabrite venelaste kaasaegsest mateõpikust).

Silma või kurku lendab siis võib tsiklimees masinast eralduda küll.

[wend]

30240000km/h peaks kärbes kihutama, et oleks 300kg ratturiga sama energia. Jube pauk saaks olema.

[reimps]

30240000km/h peaks kärbes kihutama, et oleks 300kg ratturiga sama energia. Jube pauk saaks olema.

See ju küünlavalguskiirus.

[Melx]

30240000km/h peaks kärbes kihutama, et oleks 300kg ratturiga sama energia. Jube pauk saaks olema.

3% valguse kiiruse saavutanud kärbes omab samapalju energiat kui 123 tonni kaaluv veok 90kmh. Sellise kokkupõrke tagajärjel ei jää mitte midagi järgi, ei tsiklist ega tsiklistist, kraater jääb.

[Begemot]

Proovime uuesti. 2g pipra tera liikudes 200 +m/s tungib läbi inimese naha. Mitte väga sügavale aga naha alla. Kuna ma väitsin et tegu oli füüsika katsega. Arutati seda ka füüsika tunnis. Kus väideti et heli kiirusel liikudes tungiks pipra tera 5 sm sügavusele inimkehase. Ei mäleta kõiki asjaoasjaolusid mida tuli arvesse võtta (aastaid mõõdas).
Niisiis suurendades kiirust ilma mõõtmete suurendamata saame kuuli.
Igal juhul vabandan eilse pärast.
Kes teeks kohvi .

[isakene]

30240000km/h peaks kärbes kihutama, et oleks 300kg ratturiga sama energia. Jube pauk saaks olema.

Sul on mingid mõõtühikud sassis. Kiire arvutuse tulemus: valguse kiirusel lendava kärbse (mis on ligi 3x aeglasem kui sinu toodud kiirus) seinaga kokkupõrkel vabaneb ümmarguselt 9 x 10 astmes 13 džauli energiat. Esimese inimese poolt katsetatud tuumapommi plahvatusel vabanes natuke vähem, ehk 8,4x10 astmes 13 J energiat.

Kineetilise energia valem E=m*v ruudus/2

OT: kuidas siia teksti astmemärgid saab?

[will111]

3% küünlavalguskiiruse saavutanud kärbes omab samapalju energiat kui 123 tonni kaaluv veok 90kmh. Sellise kokkupõrke tagajärjel ei jää mitte midagi järgi...jah, ainult juhul kui kärbis on mingist ebamaisest materjalist mis ei deformeeru absoluutselt ja rebib kõik maised materjalid ribadeks

kui kärbis on kärbis siis ka 7 kordse küünlakiiruse juures ta lömastub täpselt samamoodi...lihtsalt suurema lirtsuga ja litter vatu tagi on mingil määral teravam. selle pipra tera katse kohta on raske öelda. pipra tera peaks olema oluliselt tugevam struktuurselt kui kärbes, seega vs. inimese nahk võib ehk tõesti mingeid tulemusi saavutada. samas näiteks pipra tera vs. 5mm terasleht. kas keegi tõesti arvab, et see pipratera nüüd hakkab mingi suurema kiiruse juures tungima läbi teraslehe? ei hakka, energia vabaneb pipratera imepeeneks pulbriks pihustamisse. väiksema kiiruse puhul ei pihustu nii peeneks pulbriks

[Jesper]

Ma ei tea kärbse ja pipratera ballistikast midagi, aga hollow point kuulide efektiivsus (ja kurikuulsus) tuleneb näiteks just sellest, et nad ei jää kudet tabades ühte tükki, vaid purunevad kontrollitud moel pankoogiks, mis teeb suuremat kahju.

Reaalse maailma näitena tabas Rahvusvahelise Kosmosejaama akent mõni aasta tagasi mõne tuhandikmillimeetri suurune värvikübe, tulemus oli kole: https://gizmodo.com/this-is-the-last-th ... socialflow

[pühak]

Spoiler

3% küünlavalguskiiruse saavutanud kärbes omab samapalju energiat kui 123 tonni kaaluv veok 90kmh. Sellise kokkupõrke tagajärjel ei jää mitte midagi järgi...jah, ainult juhul kui kärbis on mingist ebamaisest materjalist mis ei deformeeru absoluutselt ja rebib kõik maised materjalid ribadeks

kui kärbis on kärbis siis ka 7 kordse küünlakiiruse juures ta lömastub täpselt samamoodi...lihtsalt suurema lirtsuga ja litter vatu tagi on mingil määral teravam.

Spoiler

selle pipra tera katse kohta on raske öelda. pipra tera peaks olema oluliselt tugevam struktuurselt kui kärbes, seega vs. inimese nahk võib ehk tõesti mingeid tulemusi saavutada. samas näiteks pipra tera vs. 5mm terasleht. kas keegi tõesti arvab, et see pipratera nüüd hakkab mingi suurema kiiruse juures tungima läbi teraslehe? ei hakka, energia vabaneb pipratera imepeeneks pulbriks pihustamisse. väiksema kiiruse puhul ei pihustu nii peeneks pulbriks

Aga kas piisavalt suure kiiruse korral kärbse kumulatiivsel energial äkki ikkagi on mingi purustav jõud? Kui suurematest asjadest rääkida, siis juutuubis on mitmeid videoid, kus pneumokahuriga lastakse kõrvits läbi auto või paadi. Mu vend tegi kunagi 2 väiksemat pneumokahurit, millega sai kartuleid lasta. Löögijõud oli päris korralik, auto ukse või poritiiva lõi kartuliga kenasti kortsu. Kui inimene või loom oleks paugu pähe või kehasse saanud, oleks surm suht kindel olnud. Kõrvits tegelikult ju üks paras lödihunnik auto pleki või paadi plastiga võrreldes. Kartul ei liigitu ka just väga kõvade esemete hulka.

Edit: Leidsin ühe video, kus tuttavad lasevad venna tehtud väiksema pneumokahuriga. Tabamuse jälge ei näidata, tagasilöögi jõudu küll.

[isakene]

Tüübid siin ei taha aru saada, et valguse kiirusele lähedaste kiiruste puhul harjunud tavafüüsika enam ei toimi. Täiesti ükskõik, kas kärbes on süldist või teemandist, deformatsioon ei oma enam mingit tähtsust, sest nii sültkärbes kui teemantkärbes aurustuvad kokkupõrkel mõlemad plasmaks nanosekundite jooksul.

[will111]

pühak, no tegelikult reaalselt meeletute kiiruste juures ilmselt on jah mingi...energia, mitte niivõrd jõud. ma sellest küünlavalgusest esiteks rääkisin samas just selle mõttega, et kui ikkagi proovida püsida kuskil enamvähemgi võimalikkuse piirimail. ehk et kui kärbes lendaks palju kiiremini kui ta lendab, aga mitte siiski ka valguse kiirusel teiseks, eks kärbsel võib suur energia olla, kuid vaja on ju ikkagi ka seda, et üks materjal teise suhtes teatavat tugevuse eelist omaks. ma arvan, et kui kärbes oleks väike titaanist ümmargune kuul siis ta läbistaks tsiklimehe nahktagi igatahes palju edukamalt. ühel juhul deformeerub ja pulbristub kärbse keha ning energia vabaneb ilmselt selles pulbristumise protsessis + vist üsna suurel määral ka helilainena. teisel juhul peab deformeeruma ja kuju muutma pehmem materjal.

kusjuures, kui viitsid katsetada siis auto ukse lööb rusikaga ka täiesti kenasti kortsu. tegelikult väga suurt energiat selleks vaja ei olegi. samas lahe oleks näha katset, kus kartul reaalselt läbi uksepleki lastakse et kui suurt kokkupõrke kiirust selleks siis vaja oleks. isiklikult usun, et hirmuäratavalt suurt kuna just see piir on päris kaugel kuhumaani kartuli ribad lihtsalt erinevates suundades järjest kaugemale ja peenemas tekstruuris laiali lendavad. ja auto ukseplekk ilmselt läheb ka enne päris korralikult mõlki kui kartul selle otseses mõttes ribadeks rebib.

väga lahe video muidu ega sa ei tea, mis asju aparatuuri seal päästikuna kasutati? lihtsalt manuaalne kraan või mingi vägevam süsteem?
edit: ahjaa, juba nägin süsteemi...

[pühak]

Spoiler

pühak, no tegelikult reaalselt meeletute kiiruste juures ilmselt on jah mingi...energia, mitte niivõrd jõud. ma sellest küünlavalgusest esiteks rääkisin samas just selle mõttega, et kui ikkagi proovida püsida kuskil enamvähemgi võimalikkuse piirimail. ehk et kui kärbes lendaks palju kiiremini kui ta lendab, aga mitte siiski ka valguse kiirusel teiseks, eks kärbsel võib suur energia olla, kuid vaja on ju ikkagi ka seda, et üks materjal teise suhtes teatavat tugevuse eelist omaks. ma arvan, et kui kärbes oleks väike titaanist ümmargune kuul siis ta läbistaks tsiklimehe nahktagi igatahes palju edukamalt. ühel juhul deformeerub ja pulbristub kärbse keha ning energia vabaneb ilmselt selles pulbristumise protsessis + vist üsna suurel määral ka helilainena. teisel juhul peab deformeeruma ja kuju muutma pehmem materjal.

kusjuures, kui viitsid katsetada siis auto ukse lööb rusikaga ka täiesti kenasti kortsu. tegelikult väga suurt energiat selleks vaja ei olegi. samas lahe oleks näha katset, kus kartul reaalselt läbi uksepleki lastakse et kui suurt kokkupõrke kiirust selleks siis vaja oleks. isiklikult usun, et hirmuäratavalt suurt kuna just see piir on päris kaugel kuhumaani kartuli ribad lihtsalt erinevates suundades järjest kaugemale ja peenemas tekstruuris laiali lendavad. ja auto ukseplekk ilmselt läheb ka enne päris korralikult mõlki kui kartul selle otseses mõttes ribadeks rebib.

väga lahe video muidu ega sa ei tea, mis asju aparatuuri seal päästikuna kasutati? lihtsalt manuaalne kraan või mingi vägevam süsteem?
edit: ahjaa, juba nägin süsteemi...

Kraan on tavaline kuulkraan, toru läbimõõdule vastav. Alguses lasimegi nii, et avasime kraani võimalikult järsu käeliigutusega. Kui vennal korra insenerivaimustus suureks läks, pani ta kraani käepidemele pneumosilindri külge, et avamisliigutuse veelgi järsemaks saaks.

Pakun senise kogemuse pealt seda lihtsalt mõttes võimendades, et kartuli saaks auto plekist läbi siis, kui teha kuskil 5m pikkune toru ja õhupaak peaks olema ehk paarisaja liitrine. Siis saaks kartul praegusega võrreldes tunduvalt suurema kiiruse. Videos nähtud kahur lasi Lada poritiivast ja uksest raudkuuliga läbi, kui tugevduse või topeltpleki kohta ei sattunud ning tagasilöök sai maa külge kinnitatud kahurialusega miinimumini viidud.

Need Ameerika videod, kus kõrvitsaga autost läbi lastakse, tunduvad, et on selles mõttes lavastatud, et auto on ettevalmistamise käigus plaanitud tabamuse kohast piisavalt pehmeks tehtud. Ühes bussist läbi laskmise videos on näha, et plekk rebeneb lõhki. Kui me sõpruskonnaga ülalmainitud kahuriga autosid augustasime, jäi järele suhteliselt ümmargune kraater.

Ega ei tea jah, kas kärbse löögienergiat on lennukiiruse lisamisega võimalik midagi läbistavaks muuta. Aga seda ma usun küll, et juba paarisaja kilomeetrise tunnikiiruse juures laguneb kärbes õhu hõõrdejõu mõjul tükkideks.

[Melx]

Spoiler

3% küünlavalguskiiruse saavutanud kärbes omab samapalju energiat kui 123 tonni kaaluv veok 90kmh. Sellise kokkupõrke tagajärjel ei jää mitte midagi järgi...jah, ainult juhul kui kärbis on mingist ebamaisest materjalist mis ei deformeeru absoluutselt ja rebib kõik maised materjalid ribadeks

kui kärbis on kärbis siis ka 7 kordse küünlakiiruse juures ta lömastub täpselt samamoodi...lihtsalt suurema lirtsuga ja litter vatu tagi on mingil määral teravam. selle pipra tera katse kohta on raske öelda. pipra tera peaks olema oluliselt tugevam struktuurselt kui kärbes, seega vs. inimese nahk võib ehk tõesti mingeid tulemusi saavutada. samas näiteks pipra tera vs. 5mm terasleht. kas keegi tõesti arvab, et see pipratera nüüd hakkab mingi suurema kiiruse juures tungima läbi teraslehe? ei hakka, energia vabaneb pipratera imepeeneks pulbriks pihustamisse. väiksema kiiruse puhul ei pihustu nii peeneks pulbriks

Ja kuhu sinu arvates see kineetiline energia kaob ? Selles kontekstis on isegi hullem mida "lödim" kärbes on sest mida rohkem ta "lömastub" kokkupõrke hetkel seda enam kogu vabanev energia laiali hajub ehk plahvatab.

Sama näide kuidas energia vabanemist kujutleda. Võta 50 tonnine veoauto ja betoon sein, kiirenda see veok 90 kmh ning mõõda ära kütuse kogus mis selleks kulus. Nüüd võta see kütus ja pane lihtsalt põlema seina ääres, pika aja vältel vabaneb palju energiat, soojuse ja valguse näol kuid seinaga tõenäoliselt ei juhtu midagi sest energia mis vastu seina paisatakse on piisavalt väike pika aja jooksul, et betooni struktuur suudab sellega toime tulla.
Nüüd võta samas kütuse energia vääringus pulk dünamiiti ja korda katset.
Valguse kiiruse lähedaste kiiruste juures ei oma algne mass enam üldse tähtsust sest energia hulk kasvab iga komakohaga kordades. Jah, kärbes suudab kogu planeedi ja isegi päikese süsteemi õhku lasta

[Vint]

No ei. Kärbes põleks atmosfääri sisenedes ära.

[isakene]

No ei. Kärbes põleks atmosfääri sisenedes ära.

Valguse kiirusel liikuval kärbsel kulub Maa atmosfääri läbimiseks ümmarguselt kolm kümnetuhandiksekundit. Ei ole palju vahet, kas sein või õhukiht...

[will111]

Melx, kas ma ütlesin, et see energia kuskile kaob? Jah, vabanev energia hajubki laiali, väga laiali...kui sa tahad seda nimetada plahvatuseks siis ei saa muidugi keelata. See energia "läheb" osaliselt kärbse algmaterjali tükeldamiseks väga peeneks pulbriks ja osaliselt sumbub selles kehas ja nendes materjalides, mille vastu ta põrkub. Löök on kindlasti oluliselt tugevam vastavalt sellele kui palju on kärbse kiirus suurem aga see ei tähenda, et kui kärbse kiirust näiteks 10 või isegi 100x suurendada siis ta kohe lausa püssikuuliks muutub ja mõjub mootorratturile nagu oleks see vastu seina sõitnud. Pealegi, nagu targasti välja toodi siis kärbes hävitaks end ilmselt ise enne kokkupõrget...lennates teatud palju suure kiirusega

valguse kiirusel liikuvat kärbsest pole mõtet väga rääkida, isegi mitte teoreetiliselt. aga üleval pool olnud reaalse elu näite põhjal saab siiski natuke paremat aimu, mida mingi suurusega objektid suurel kiirusel kokku põrkudes teevad ja ei tee. "While a chip like the one shown here may be minor, larger debris would pose a serious threat. An object up to 1 cm in size could disable an instrument or a critical flight system on a satellite". Üsna kaugel siiski "planeedi õhku laskmisest"

[yeekim]

Mõnigad asjakohased (olgugi, et skaalast väljas ) liikuvad pildid:

bullet.gif (1.94 MiB) Vaadatud 5386 korda

[Melx]

will111, aga sa siis mõistad kui palju seda energiat on antud "kärbsel" mis oli minu poolt algselt vastatud postituses välja toodud ? Kuidas see hajumine välja näeb sellise kiiruse juures ? Kui me võtame arvesse energia hulga ja kogu kujutletava kärbse deformatsiooni aja mille sees see energia vabaneb siis ma ei kujuta küll ette, kuidas see plärts vastu tagi välja näeb.
Antud juhul ei olnud teemaks küll reaalne olukord kuid reaalne olukord tulebki sisse hetkel kui meie kärbseke on tabamuse ära teinud, mis juhtub selle kärbse materjaliga selliste kiiruste(8400 km/s, cirka 1100x suurem kui maa lähedasel orbiidil olev kosmesekraam) juures. Ma tõin välja kärbse kineetilise energia hulga, selleks, et rattur peataks selle energia peab ta vähemalt sama hulga vastu panema, selleks et kärbse materjal lendaks teises suunas tagasi(hajumine) peab selle teise suuna lennu energia lisaks panema jne.
Isegi ei viitsi hakata välja otsima kui suure koguse lõhkeainega see energia võrdväärne on aga pauk oleks igatahes väärikas.

[will111]

kas sina mõistad, et see kärbes lihtsalt ei lenda sellise kiirusega? selles mõttes, et kui sa tahad REAALSELT rääkida valguskiirusel liikuvast kärbsest siis sa pead ka võtma arvesse kõiki muid reaalsusi selle juures. valguskiirust arendav kärbes maa atmosfääris hävineb hetkega...kõik, rohkem polegi midagi arutada.
energia hulka teoorias on väga lihtne välja arvutada, nii et jah mõistan väga hästi, aga mis ma selle teadmisega pihta hakkan? kuidas hajumine välja näeb...vot täpselt ei tea, pole vastavaid katseid teinud. ma usun, et ka sina ei ole umbkaudselt ma olen seda hajumist vist juba umbes 2 korda kirjeldanud. tõsi küll väheke reaalsemate kiiruste juures kui valguskiirus.
kärbse demormatsioonist ei maksa siin enam rääkida, selle asja nimi on vist midagi muud...plasmaks muutumine vms. miks sa arvad, et rattur peab mingit hulka energiat kuskile vastu panema? füüsika seadused ei toimi päris niimoodi. pealegi, ma ei ole väitnud, et lendav kärbes ratturit absoluutselt ei mõjuta. ja kärbse materjal ei pea mitte lendama teises suuna tagasi, vaid lendama igas võimalikus suunas laiali kokkupõrke hetkel. kuna sel on lihtsam lennata laiali kõigis muudes suundades kui läbi ratturi tagi siis ilmselt nii ka läheb....vähemalt kuni mingisuguse väga suure, aga siiski veel kuidagi reaalsuse piiridesse jääva kiiruse puhul, mida see kärbes siin maa atmosfääris ehk ka arendada saaks enne kui ta juba lennult pulbriks muutub

[Melx]

Ma ei ole rääkinud valguse kiirusel liikumisest midagi, kus sa selle üldse võtad ? Valguse kiirus on ümmarguselt 300000 km sekundis, ükski "massi" omav osake ei saa valguse kiirusel liikuda kuna energia ja mass on omavahel võrdelises seoses siis muutub nii mass kui energia hulk selle massi liigutamiseks lõpmatult suureks, sealt ka teoreetiline olukord kus olenematta algsest seisumassist võib isegi kärbes rohkem energiat omada kui kogu päikesesüsteem kokku, kui kiirus küündib mõni tuhandik protsenti alla valguse kiiruse.
Kui ütled, et ei tea kuidas antud juhul asi välja näeb siis jääb arusaamatuks kuidas sellise järelduseni algselt jõudsid ?

kui kärbis on kärbis siis ka 7 kordse küünlakiiruse juures ta lömastub täpselt samamoodi...lihtsalt suurema lirtsuga ja litter vatu tagi on mingil määral teravam

Muus osas ma ei viitsi tõesti sama asja uuesti üle rääkida, kes aru saab või sai sellel asi loodetavasti selge.

[Vint]

Miks te juba kuul ei ole käinud, oma teadmistega?

[pühak]

Oleks pidanud eile õhtul kihla vedama, et kärbes saab omaette teema.
Aga tundus kuidagi loogikavastane.

[will111]

Melx, aga mida sa selles arutelus täpsemalt öelda tahad, et kiirelt lendav kärbes võib hävitada päikesesüsteemi? ja see on sul teaduslikult tõestatud väide? või et kui kärbes lendab kiirelt siis ta hävitab täielikult tsiklisti ja järgi jääb vaid kraater...aga kui tsiklist sõidab kiirelt ja kärbes seisab paigal siis juhtub mis?

järeldusteni saab jõuda loogilise mõttekäigu tulemusel. räägi kuidas sina jõudsid järelduseni, et 8400km/s lendav ja millegi vastu põrkav kärbes tekitab maapinda kraatri? kui suur ja sügav see kraater siis kah täpselt on? sinu täpsed arvutused siis palun...ja kõik asjakohased arvutused, mitte ära hakka pritsima mingeid suvalisi numbreid õhku. või äkki on sul isegi reaalne katse tehtud ja üles filmitud? jaga siis seda kõigiga.

mina vaatasin ühe reaalse katse videot, kus suurel kiirusel kohtusid kaks objekti suurt ja mitte väga palju erineva massina objekti ja nägin sealt, mis juhtus selle objektiga, mis oli nähtavasti nö. struktuurselt piisavalt palju nõrgem. sellest lähtuvalt ei ole kuigi keeruline teha vastavaid järeldusi ja nähtu toetab minu teooriat üsna kenasti. sinuga edasi vaielda ma ei viitsi, sest ausalt öeldes mulle ei jõua kohale, mida sa üleüldse oma jutuga öelda tahad. Ennemalt keegi siin avaldas väite (ma ei viitsi üle arvutada, eeldan, et on õige..), et "30240000km/h peaks kärbes kihutama, et oleks 300kg ratturiga sama energia". Võib vist öelda, et see on juba kohutavalt suur kiirus vaese kärbse jaoks - isegi teoreetiliselt. Seejuures vist umbestäpselt 3% valguse kiirusest. Kas 300kg kaaluv 100ga lendav tsikkel sõidab vastu puud sellise pauguga, et selle koha peale jääb maapinda vaid suur kraater ja kõik 100km raadiuses hävineb? Njah, kes aru saab...sellel loodetavasti asi selge kes ei saa, vaadaku allolevat videot ja mõelgu, miks seal üks objekt täielikult pulbristus ja teine põhimõtteliselt terveks jäi

[Motorized]

Aastaid tagasi oli selline küsimus siin foorumis, et mis juhtub auto salongis oleva kärbsega, kui auto _200kmh seina sõidab... tõstataks siis selle küsimuse ka uuesti üles, et kõigil ikka selge oleks

[Madlobster]

Kärbsega universumit ikka ei hävita. Vahet pole mis tema kiirus ka poleks.
Mega kiiruste juures (kui atmosfääri ei ole) tekitab kärbes tsiklimehesse väikese augu.
Mida suurem kiirus seda sügavamale tungib. Raske ja pehme keha (tsiklimees) ei hakka ise teises suunas lendama kui teda tabab mingi väike kiire keha (turbokärbes), vaid sellesse tekib auk. Augu sügavaus ja läbimõõt olenevad kehade füüsilistest omadustest ning kiirusest. (kõva keha lendab puhtalt läbi) Kuna kärbes on pehmem kui tsiklimees, siis kokkupõrkel hakkab kärbes ise lagunema eraldades soojust. Mul küll kahjuks ühtegi füüsika nobeli preemiat pole ette näidata aga pakun, et tsiklimehesse (varsutusse) tekkiv auk on peamiselt kärbse tuhastumisel eralduva soojuse tõttu.

Kui aga võtta kaks mega giga elementi. Üks on siis see turbokärbes (kärbes peaks ka purunematu olema) ja teine on näiteks purunematu kiiver siis kärbse kiirus peaks olema selline, mis juhul vabanev energia 100ga sõitva tsiklimehe jalust niidaks. Ma pakun, et kilose pakiga sotiga vastu pead saades läheb kukkumine juba üsna reaalseks. Kindluse mõttes pakuks siis, et kärbes peaks ledama kiirusega, mis annab talle 3kg kehaga võrdse massi.

Ka nii võib hooaegade vahel aega veeta

[Vint]

[mention]Motorized[/mention],kärbes oleks lödi, kui ta ei suudaks vastassuunas 200km tunnis lennata. Tõenäoliselt esiklaasilt startides tahapoole. Mingi x sekundi murdosa enne kokkupõrget.
Müüdimurdjad on katsetanud palliga sama asja, kus väljatulistatud palli kiirus oli täpselt võrdne, sõitva autoga.

Spoiler

Ehk siis super kärbes taas, mis jaksaks hetkega saavutada 200km tunnis ja samakiiresti peatuda, vastasel juhul oleks märg plekk tagumisel klaasil. Ka pole välistatud autos millegagi pihta saamine, sellise kiiruse pealt seina sõites, jääb masinast alles ainult kägardunud plekihunnik.
Kaldun arvama et kärblane oleks surnud igaljuhul.