Kommuunigaraaz Tallinnasse?

[tali]

Panen oma mõtteid ka veidi kirja. Mäc-i algatatud teema on mul endal mõttes mõlkunud ammu ammu ja olen nii ja naapidi neid asju palju kalkuleerinud. Kõigepealt omaenese praktikast negatiivsed tähelepanekud. Töötades igapäevaselt metallifirmas, kus kõik justkui on omavahel väga heades suhetes ent kus siiski valitseb selline halvas mõttes kolhoosimentaliteet, näen väga palju hoolimatust. Seda just töökaaslaste (kasutuses olevatesse) tööriistadesse. Mitte et keegi otseselt teise asja ihaldaks. Lihtsalt võetakse ja oma kohale tagasi ei tooda. Ja see on väga frustreeriv. Olukorra lahendas (teatud määral) nimeliste lukustatavate kappide tegemine, kuhu siis iga töötaja tööpäeva lõpus oma tarvikud lukustab. Aga ka see ei tee kogu probleemi olematuks- ikka ja jälle leiab üks ja teine oma tööriista näiteks liivapritsiangaarist liiva seest jne. Lühema süütenööriga (ja oma töövahenditesse erilise lugupidamisega suhtuva) inimese jaoks viskavad sellised olukorrad suht kiiresti s.ta ventikasse.

Teisalt aga, kui sul ikka on elamine korteris ja oma garaaž (või ka rendigaraaži võimalus) puudub, aga sa tahaksid oma projekti(de)ga tõsisemalt tegeleda, siis on hea töökoja kasutamise võimalus ülivajalik. Oma tsikli pisikesed remondid olen teinud maakodus ämma juures, seal on garaaživärki normaalselt. Võis siis lausa lageda taeva all maja ees. Aga kui on ikka plaan ratas sõna otseses mõttes molekulideks lahutada ja nö nullist korralikult üles/ümber ehitada, siis ei mängi kortermaja trepil enam kuidagi välja.

Kõik see antud teemas kolmel lehel olev jutt on olnud asjalik ja pea iga postitaja jutus on olnud oma good point. Leian minagi seda, et selline kommuunitöökoda saab toimida kitsas üksteist väga hästi tundvas seltskonnas, kus on olemas lugupidamine kompanjonide, nende tööriistade ja projektide (olgu see siis tsikkel, auto, paat vm iganes) vastu. Ideaalis võiks olla igal mehel/naisel oma tööriistasett, mida ta igapäevaselt kasutab ja siis veel kamba peale jagatuna suruõhusüsteem, küte, korralik keevitus vms. Ja kui keegi laenab teise käest riista ning selle ära juhtub lõhkuma, toob uue samasuguse asemele. Ja mitte nii, et Makita profipilli asemele noname hiinakas, vaid ikka täpselt sama väärtusliku asja. Ja need reeglid on vaja vastuvaidlematult paika panna ühisürituse alustamisega koos. Arvan, et nii võiks asi isegi toimida.

Ehk siis kokkuvõtvalt: leida pleiss (võimalikult hea hind kaubelda ja et oleks vajalikud ruutmeetrid pinda), kamp kokku, reeglid paika, kulud jagada ja läheb asjaks! Edu ettevõtmisel minu poolt! Ma veel vaatan siin, mis ma oma probleemi lahenduseks välja suudan mõelda