Kommuunigaraaz Tallinnasse?

[M.T.]

Neeme võttis asja ilusti kokku minu arust. Olen ise olnud ühe hooaja sarnases usalduslikus garaazis üüriline. Ma olin seal suht inimene tänavalt, kes kasutas ühte nurka ratta hoiustamiseks ja muud ei vajanud. Ülejäänud seltskond oli aga omavahel nii öelda seltskond, kes teadis üksteist pikemalt ja kelle vahel oli usaldus. Igal ühel oli oma personaalala, samas ka ühisala. Tööriistad-värgid isiklikud, samas ei pandud ka pahaks kui keegi kasutas kellegi teise omi ja need tagasi pani. Aegajalt ka hängiti ühiselt ja hiljem valitses seal läbu, koristati nii ühiselt, kui ka üksi. Ühesõnaga gäng hingas ühtemoodi ja valitses nii ühine vastutus, kui ka pohhuism teiste individuaalsete tegevuste osas. Kuidagi kõik toimis ja probleeme polnud. Üüriraha pandi teatud kuupäevaks “kassasse” ja uksevõti oli “mati all”. Kokkuvõtvalt on isegi eestlaste seas selline kommuunigaraaz võimeline toimima küll, ka erinevate inimtüüpide korral, kui omavaheline usaldus ja ausus on olemas.