Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen
-
Piipz
- Soe ja sõbralik
- Postitusi: 8862
- Liitunud: 05 Sept 2004, 23:28
- Tsikkel: Suzuki DL 1050 DE (2023)
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 140 korda
- Tänatud: 367 korda
- Kontakt:
Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen
Sai kunagi Primoga biker.ee suvepäevadel käidud ja tagasitulles Raplas kõht silmini täis söödud. Viga, mida ma enam kunagi sõites ei tee, sest mul ajab täis kõht une peale.
Ja siis sõitsin haigutades mööda Viljandi maanteed, kusagil 110ga, kui järsku näen, et üks Toyota Tercel seisab mul ees ja ootab vasakpööret. Rahmasin lenksust, käis hirmus pauk, peaaegu oleksin veel kraavi sõitnud. Jäin siiski koos tsikliga püsti seisma. Vaatan üle õla, Toyota ikka seisab keset teed, umbes 100m tagapool. Ei jaganud ära kohe, et mis pauk see käis siis. Tulin tsikli pealt maha ja ennäe, vasakut küljekohvrit enam pole. Kõndisin Toyota juurde, sees istus õnnetu ja ehmunud naisterahvas, kes sattus mu tuttav veel olema vanast ajast, st. polnud teda 15a näinud. Toyotal oli tagaluuk ja tagaaken puruks ning veel tagumine küljeplekk korralikult kõver.
Minu kahju oli ainult puruks kohver, asjad leidsime põõsast üles, need olevat uhke kaarega metsa lennanud, rääkis tagasõitja.
See päev oli igatahes jumal olemas.
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.