Triumph Tiger 800 (uue tsikli ostumõtted)

[Dusterx]

Mina soovitaks nii mõelda: Kus ja kellega enamuses sõidad ja millega teised sõidavad.

Mis siis saab kui ma enamjaolt üksi sõidan? Kelle järgi siis vaadata tuleb?

Herr mac küll promob triumphi, mille kohta ei tea ei kiita ega laita, kuid kui ostja eriline kruusahunt ei ole, siis soovitaksin ise võtta mõni tänapäevane suurekubatuurine klassik ka valikusse otsuse tegemisel ala honda cb1100, kawa w800, ka triumphil on nii mõnigi valikus. Need rattad ei ole üldse igavad, teevad nad ära kõik asjad, mis muud "kõigesööjad" ja ei jäta tegelikult külmaks mitte ühegi teise stiili esindajaga tsiklisti tegelikkuses. Selline neutraalne nauditav valik.

Kruus on kõigega jumala vabalt sõidetav. Ütleks, et GS'i ja teiste sellistega on kruusal pigem igav. SV on näiteks suurepärane kruusapill.

Soovitasin klassikut eelkõige sellepärast, et sellega saabki kõigigann "läbi" kui tutvusrinkkonda, kellega sõita pole, siis liitud suvalise seltskonnaga. (On endal selline ratas nagu honda cx500, sellega on siiani olnud kõige lihtsam seltsilisi leida, kui lähed baigilisega, saadetakse enduromeeste hulgas pikalt, kui lähed enduroga baigiliste juurde, öeldaks, et pole mõtet tulla, nagunii ei jõua järgi stiilis märkused, iseasi on see, kas sellistega on üldse vaja koos mängimas käia, kes lambist arvustama hakkavad, reeglina ei ole neil alust, sest nagu mainiti, saab gs'ga väga kiirelt asfaldil sõita ja vulcaniga annab mööda sõita nisanäppendumehest mööda sõita.)

Kruus eesti ilmadega ja eestis üldiselt ei ole vulcanile sõidetav, on seda kuivaga ja teatud tingimustel, kuid kui kruus muutub saviseks või hööveldatuks, ollakse hetkega raamini sees, kuidagi annab ju käkedada ennast edasi 10km/h, kuid see on kulgemine max, mitte sõitmine. See jutt ei ole kellegi, ega millegi halvustamiseks, lihtsalt igaks asjaks on olemas eri rattatüüp, klassik ja enduro on kõige universaalsemad, mitte igavamad, üldse, kui kellegil on mootorrattaga igav, siis miks siin foorumis üldse ollakse?