Tallinn Motor Show 9-11 märts 2018

[M.T.]

Eks alati võib vinguda ja iga asja juures leiab mida kritiseerida, see on eestlasel veres. Loomulikult on ka objektiivset kriitikat, aga teha põhiprobleem sellest, et messilt ei saa üliodavat särki või olematu hinnaga õli? Äkk peaks mõne muu hobi leidma sel juhul.

Mis üldse on messi kui sellise eesmärk, kas näidata uut tehnikat ja moodi selles vallas või siis odavmüügi laat? Ma pole küll suurtel auto-, tehnika- jne. messidel maailmas käinud, aga vaevalt seal on põhirõhk sellel, et soodsa hinnaga õõtshoobasid või miskit muud saaks. Meil aga kuidagi soovitakse laata. Äkki võiks sellise laada korraldada sügisel, ajal kui hooaeg lõppeb ja kaupmeestel oleks soov müümata jäänud kaubast vabaneda enne talve ning teha laod tühjaks. Kevadel kõik soodsa hinnaga ära anda, mida siis suvel teha?

Ja kiruda, et meil kõik kaupmehed on röövlid ning müüvad kõike verehinnaga... Loomulikult võib ka seda, aga kui see nii tundub, siis on ju alati võimalus ise motopood teha ning proovida kui kerge see äri on meie olematu suurusega turul, kus keskmine motomees käib asju poes ainult vaatamas ning hiljem tellib internetist. Pole vist kerge näitusesaali pidamine ja ma ei usu, et meie kaupmees suudab konkureerida välismaa e-poega või isegi tavapoega. Kliendibaasi suurus ning mahud panevad hinnad paika. Loomulikult pole midagi halba soovis oma raha säästa, samas vahest võiks natuke patriotismi ka olla ning kohalikku kaupmeest toetada. Muidu kaovad need viimasedki ja asi läheb veel hapumaks.

Ahjaa, mess või laat? Mina ootan messi ja ei lähe sinna plaaniga midagi odavalt osta. Pigem turnin erinevate rataste otsas, suhtlen kaupmeestega huvist mis uut ja huvitavat tulnud või tulemas jne. Ehk tahan näha mis uut ja huvitavat. Oluliseks pean ka seda, et oleks mõeldud laste ning motokaugete kodanike peale. Et neil oleks seal huvitav ning tekiks motohuvi. Kui mess on selline mess, siis see kaasab ning tekitab huvi ka neis kes täna mootorratturid pole. Nad saavad seal näpuga asju katsuda, proovida mis tunne on ratta seljas istuda, äkki ka mingi sõidukogemuse (lastele on seda pakutud, loodetavasti tulevikus ka suurematele) ehk tunda kui vahva on olla mootorrattur. Siis kasvab ka aasta aastalt selliste külastajate arv ning kui sealt x% saab motopisiku, siis on mess täitnud oma eesmärgi.

Odavate kaupade laadaga ja suhtumisega, et ägedaid rattaid võib Pärnus vaatamas käia, jääb see mess aga kitsa ringkonna ehk praeguste tsiklistide kogunemusürituseks. Isiklikult loodan, et korraldajad seda ei tee ning keskenduvad eelkõige uute potensiaalsete motohuviliste harimisele ja motopisikuga nakatamisele.