Sõit ja terviseriskid.

[Heikik]

Segi ei tohiks ajada füüsilist aktiivsust ja sporti.Füüsiline aktiivsus ei pea olema kindlasti sport.Mõõdukas kõndimine, tund või kaks päevas, on ilmselt kasulikum kui mingi väga aktiivne rapsimine.
Kui sa oled pea kogu elu olnud kontori tööl ja siis äkki( 50 aastaselt)avastad,et rsk nüüd hakkan trenni tegema,võib asi mingil hetkel kahjulikult mõjuda.Samas tegelasele ,kes on füüsilist tööd teinud ,pole vahet mida ta teeb.Organism on koormusega harjunud.
Mis selja probleemidesse puutub siis gravitatsiooni abil oleme enamuses ise oma lülid kokku tampinud(mina ka).Mul endal probleem ülaseljaga ja olen lihtsalt toore jõuga pikaaegse füüsilise tegevuse tulemusena ühe lüli natuke küljele välja vedanud.Kiropraktik paneb küll selle kenasti aegajalt tagasi,aga ega ta siis igaveseks ikka enam ei jää.Peab aegajalt timmida laskma.
Nii palju võin küll öelda,et peale paari nädalast tsikli matka ei ole seljaga kunagi mingeid probleeme.Ehk minu jaoks on tsikli sõit nii füüsiliselt kui vaimselt tervendav tegevus.

Mõõdukas kõndimine on parem, kui üldse mitte liigutamine. Mõõdukalt aktiivne rapsimine (mitte järsult, ettevalmistuseta alustades ja väga aktiivne) on parem kui kõndimine.
WHO üldised juhised siinkohal on nt sellised:
Adults aged 18–64 should do at least 150 minutes of moderate-intensity aerobic physical activity throughout the week or do at least 75 minutes of vigorous-intensity aerobic physical activity throughout the week or an equivalent combination of moderate- and vigorous-intensity activity.
Aerobic activity should be performed in bouts of at least 10 minutes duration.
For additional health benefits, adults should increase their moderate-intensity aerobic physical activity to 300 minutes per week, or engage in 150 minutes of vigorous-intensity aerobic physical activity per week, or an equivalent combination of moderate- and vigorous-intensity activity.
Muscle-strengthening activities should be done involving major muscle groups on 2 or more days a week.

Aerobic activity siinkohal tähendab ikkagi kõrgemat pulssi, kui lihtsalt kõndides.

Keskealiselt tühja koha pealt paugutama hakkamine on loomulikult terviseriskiga tegevus. Tööl ja tööl on ka jällegi vahe - võid olla eluaeg tänavakive ja betoonplokke tõstnud, omast arust vormis, aga 10 km jooksuga sured ikkagi ära, sest see on südamele hoopis teistlaadi koormus. Ei hakka siinkohal väga meditsiinilise jutuga tüütama.

Lülisamba mingite osade paigast ära minemine ja kiropraktikute poolt paika panemine on minu jaoks ka üsna tundlik teema. Ma täisa usun, et see, mida sul seal tehakse, võtab su kaebused ära, aga anatoomiliselt lüli kuskil "rivist väljas" kiropraktiku kätt oodata ei saa. Või noh, saab - aga siis oleks tegemist suure jõuimpulsiga traumaga - disk rebitaks lülikehade küljest lahti, lülide vahelistes liigestes (googelda "z joint") oleks murd ja paika pannakse see kruvide/plaatidega jäädavalt seda osa lülisambast jäigaks muutes.

See, miks sul kaebused mõneks ajaks ära lähevad, on tingitud hoopis muudest teguritest. Kiropraktik lihtsalt seletab natuke...omamoodi. Aga see pole meditsiinilises mõttes päris tõene. Ja seda aeg-ajalt vaja mineva "järelhoolduse" asja annaks enamike seljahädade puhul muu asjakohase sekkumisega ära jätta. Paraku jääks siis ära ka kiropraktiku teenistus...