Kas üldse tasub saada mootorratturiks, mootorratta omanikuks? Elukoht TLN kesklinn.

[andu]

kesklinnas just ei ela aga Tallinn üks parimaid kohti mootorratturina, rattaga saab lihtsalt palju kiiremini kõikjale ning parkimisega pole iial muret.
varustusena linnasõidud teen tihti igapäevariietuses ning vihmakombekomplekt on alati sadula all juhuks kui ilm ümber mõtleb, maanteele ronides või ka kiirematele minnes läheb täisvarustus selga alles. esimese hooaja on siiski mõistlik kaitsmed külge panna siis on sõiduisu alles ka peale mõnda kukkumist.
parkimise poolega ei ole väga muret olnud väljas kui jääb nädalateks mõne kortermaja juurde seisma või seisab kodus väljas (mul on mitu ratast ja tihti ununeb mõni sõbra juurde vms). midagi küljest ei ole viidud kuigi vahel kiputakse killswitch-i lülitama
uut ratast võib kaaluda kuid majanduslikult pigem siis juba mõttekam võtta kasutatud kuna niikui nii kukuvad nad alguses kas või parklas endal külili jms. kuni 15a vana sissepritsega ratas on piisavalt töökindel et piirduda ainult kuluosade ja hooldustega kuid neile on saada kasutatud plastikuid kui ups ära juhtub. mul on kasutusel just igapäevaliikurina ratas kuna autosõit muutus igavaks peale enda jaoks motikate avastamist ning nede peal olen vaid kui ilma tõttu ei ole nauditav rattasõit.
rattasõit on kõvasti parem kui mistahes muu sinunimetatud spordiala, ma tiirutan aastaläbi enda ratastega ning tihti kippub suvel ka nädalases peale tööd sõidud tartusse sööma, pärnusse ujuma taoliseks