Kas üldse tasub saada mootorratturiks, mootorratta omanikuks? Elukoht TLN kesklinn.

[Macintosh]

Ilma pikema sissejuhatuseta: mees, nalja teed või?! Mootorattasõit on parem, kui jalgpall, saalihoki ja seks kombineerituna. See on nagu sõit hävituslennukiga ainult, et pole vaja paariaastast väljaõpet ja lennuluba. Istud sadulassse ja sõidad.

Igal kevadel enne hooja alustamist mõtlen kerge hirmuga, et äkki sel kevadel polegi enam nii lahe ja äkki ei meeldigi see mulle enam. Aga kui esimest korda gaasi keeran siis on tunne ikka seesama: Vau! See on nii meeletult lahe!

Sõidan varakevadest hilisügiseni. Aastane läbisõit 15-20K km. Kasutan tsiklit põhilise transpordivahendina. Autoga sõidan vaid siis, kui on vaja pintsak selga panna või sajab paduvihma (väike sadu mind ei kõiguta). Tööle sõidan tsikliga kiiremini, kui autoga, sest enamustes ummikutes annab ridade vahel liikuda. Algajale on võib-olla pisut hirmus aga koos kogemusega tuleb ka arusaam, mis ja kuidas tegelikult ohtlik on ja mis mitte. Mina liigseid riske ei võta.

Suvine varustus on: nahktagi, sõiduteksad, kerged sõidusaapad. Juhuks, kui sadama peaks hakkama siis selle vastu on kotis kaasas vihmakiled.
Üksi sõit pole tegemata jäänud. Kergetes sõidusaabastes ja teksades kannatab vabalt isegi kuumal päeval olla, naktagi on ainuke tõsisem ja raskem "tükk". Töötan ka kontoris, triiksärk ja sõiduteksad on täiesti sobivad, kerged sõidusaapad, millega kannatab tegelikult ka päev läbi olla vahetan kontoris teiste jalanõude vastu. Küll väga mootorratturi moodi välja ei näe.

Kõikidele parkimisprobleemdiel on olemas lahendused, kui vähegi mõelda viitsid. Katted, lukud, signad. Ära üle mõtle. Paljud siinsetest sõitjatest ei ela eramutes aga kasutavad oma tsiklit igal võimalusel. Ma ei alustaks kohe kalli tsikli liisimisega - võib juhtuda, et selle päris õige masina leidad alles teise või kolmanda ostuga.