Motokrossi algõpe kodumaal ja/või mujal?

[ElectroMoto]

Ühest küljest tahakski veits talve sisustada ja võimalikult kasulikult. Teisest küljest, mida rohkem ma mõtlen, seda enam tunnen, et see krossipisik on küljes ja tahaks end proovile panna, kas saaks hakkama..
Mu teooria on see, et kui krossirajal saaks tunnetuse kätte, kuidas kiirelt ja julgelt lahtisel pinnasel kurvi võtta, kuidas rattad maast lahti saada ja maanduda nii et ise ja ratas terveks jääks, et kõik see aitab kaasa pärast metsa all paarutades. Või isegi tänavarattaga näiteks märjal pinnasel kui peaks lappama minema, et see ei võtaks junni jahedaks ja säiliks kontroll igas olukorras. Ja veel lisaks see füüsiline pool, et ise end peab treenima, et jaksaks sõita.
Mu oma ratas on saklaste poolt tituleeritud hard-enduroks ehk siis raskeks-enduurokaks, reaalsuses on ta lihtsalt ülekasvanud krossiratas - neli takti 650 kuubikut ja ligi 160 kilo.. Et pole päris mammut ja võiks vähemalt idee järgi käituda natuke nagu krossikas. Aga no vot tahaks omal nahal järgi proovida, kuidas see krossikas siis tegelt käitub.

Adrenalinis anti see 85-ne vist selle pärast, et järgmised olid neil pakkuda juba kahetaktilised 200 huskid ja need oleks vist algaja käes liiga loomad olnud. Aga jah, väga keeruline oli istudesasendist püsti tõusta ja tagapiduri ning käiguvahetaja olid võimatult lähedal jalastele..

See omapäi motolaager -koolitus kõlab tegelt väga muhedalt ja olen ka ise selle peale mõelnud. Pärnu lähistel on need Võiste mäed, kus omal ajal sai NAKis tanktimiinidega üles-alla joostud, täitsa hea meelega läheks lammutaks seal oma rattaga. Aga jah, enne kevadet pole see väga mõeldav. Ja päris omapäi metsas sõites puhtalt juba turvalisuse poolest sõidaks hoopis vaiksemalt..

Ühesõnaga tänud. Mõtteainest on. Ühest küljest olen valmis 1K+ välja käima välismaa koolituse eest, aga paar sotti kohalikku laenutust tundub veits kallis Eks ma pean oma prioriteedid läbi mõtlema. See see talve häda ongi, et liiga palju aega mõelda ja liiga vähe sõitmist...