Õnnetused mootorratastega [2017]

[AzA]

Pean vist täpsustama, pole tlna kärss.
Liigun umbes 80-90% ajast Pärnu linnas rattaga, julge 4-5k hooajal.
Ma näen ikka tihti 30c foori all higistavaid kombevendi, kes veidi linnas lärtsutavad ja siis koju ära lähevad ... ma tean, et nad ei ela Rakveres.
Kirjeldasin lihtlabaselt teist äärmust. Neid on umbes samasse suurusjärku varbavahe plätavendadega.
Pole ju raske aru saada?
Sealjuures on sõitjaid, kes sõidavad nii, et see kombe on õigustatud.

Siinkohal tervitan eile Pärnu - Viljandi maanteel mulle lühkarites ja T-särgis vastu tulnud baigiselli ..... ära mees jama nii

Ardilla: ma räägin teemal ... ajan ilusa kombe selga ja lähen linnavahele läristama .... sulaselgest edevusest.

Lagedalt võib end lõpmatuseni kaitsta, miljoni eri juhuse vastu. Aga, juhus on pime. Minu kõige õnnetum õnnetus on koha peal avatud avatava kiivriga vastu garaasi ust kukkumine .... ninaluu hulgimurd, tükkideks prillid jms. ägedat.
Karm värk, aga ajan edaspidiga kinnise kiivrita ratast garaasi. Enamjaolt lausa ilma kiivrita. Kohutav eksole, mis kõik juhtuda võib.
Mugavus vs. turvalisus .... igivana saag eksole

Kiiver rihmata, seljakaitse - eriti linnas, on igast poste ja ääri, kus krõps käib, siis vaatab muud.
Näen neid õnnetusi päris palju
Korralikult pakitud, aga seljakaitse jopegga kaasas olev pool sentimeetrit vahtu, millesse endast lugupidav firma ei paki isegi kahvleid.
Korralik kinnine rihmamata rinkakiiver.
Ja imestatakse, miks vaid 20kmh libisedes selg na haiget teeb, krdi äärekivid.
Dehüdreerunud sardelnikud, krt jooge vett selles mundris.
Ostke päris seljakaitsmed enne kui jope soetate, oem pask on moe pärast ja peaks poe utiliseerida jääma.