Kuhu sellel suvel matkate?

[nolev]

Plaan siis Jaanipäeva paiku Valgevenesse minna. Kas kellegi on kogemusi seal käimisega? Kuidas näiteks piiriületused on? Plaan Lätist üle minna. Minski ümbruses palju tasulisi teid aga leidsin info, et tsiklite jaoks need tasuta. Piiril, nagu Venemaale minnes, vaja täita igasugu deklaratsioone. Kaliningradi minnes olid vene piirivalvurid küll väga vastutulelikud ja abivalmis. Kuidas Valgevene omad on? Äkki on pakkuda mingi lähimineviku reisikirja aadress, kus rohkem infot.

Nuh esiteks ürita kõikvõimalik paberimajandus ja blanketid juba siin kohapeal ära täita (viisamajandus, masina paberid-deklaratsioonid jms), et piiril vähem aega läheks. Kui vene keelt veidi valdad, siis suht safe. Mõni a tagasi ka Lätist sisenetud, Leedussse väljutud, polnud mingeid probleeme. Isegi vist mõlemal korral sai ka siklitega järtsus ette trügitud ja kõik oli ogens. Ühest punktist saadeti pikalt (kui väljuda üritasime), aga see vist oligi vaid kohalikele erilubadega jalakäiatele BL-LT, keset mingit viljapõldu enam-vähem, asustatud mingi kurja polkovniku poolt.

Kohapeal ametlikku kämpa pinda telkimiseks on kinldasti lihtsam leida, kui nt mingit hotelli moodi asutust. Oli seea iga kuu esimene esmasp vms - poed võivad kinni olla - sanitaarpäev. Ning restoranis ei pruugi lõuna ajal syya saada, sest seal on lõuna (aga see vist oli rohkem 3 ajal neil, mitte päri siis, kui normaalne inimene lõunale läheks. ja seda iga päev.). Muidugi Minskit see ei puuduta, väga fääntsi linnake, rohkem väiksemate-agraarsemate piirkondade probleem.
Isiklikult hoiaks rahvusparkide (lääne piir nt, mida sai ise tehtud) jms poole (ok - enne Minskit on Stalinline suur sõjamuuseum, päris cool koht külastada). Aga selline relatiivselt mitte väga ekstreemne ja mitte väga huvitav maa. Suht tasane, teed on korralikud, liiklus rahulik. Tihti liiga sirged ja igavadki.

Eks palju sõltub ikka, et miks sa sinna lähed, millega lähed, mida otsid ja mis huvi pakub. Mu meelest on maailmas ka huvitavamaid riike. Kasvõi Ukraina, kus ise käinud ei ole. Valgevene on kuidagi selline hästi uinuv koht, harivad seal oma põlde, sõidavad traktoriga ja nivaga ja poes süüa müüakse, omajagu asju on veidi vanamoodi ja totakad meie jaoks. Aga suht stressivaba koht Kirik keset küla peab ka seal paika, see on igas külas olemas. Nagu igas.

Vist mingi statistika järgi näigme iga päev ühte tsiklit peale enda. ...ahja - benajaamades nt on tihti mingi "zalog", mille annad (nt 100 000 rubla), siis tehakse kraan lahti ja siis tangitud summast ylejäänd summa saad tagasi, sest see reeglina on ca 3-4 korda nii palju raha, kui sul paaki mahuks. Ja ideepoolest (siltide järgi) peaks tsikkel käekõrval jaama minema, aga... yeah, right...

Muidugi suures plaanis on sellised igapäevased asjad suht odavad ja lihtsad, sh need nn agraarrestoranide toidud. Ega sa friikatest seal ei pääse. Ja pelmeenidest. Kui ma õigesti mäletan, siis ma vist tassisin dollareid kaasa ja otse piiril oli valuutavahetus, kus siis karja peale mõned miljonid taskusse toppisime. Sai ka korra elus miljonär oldud. Tanke-lennukeid ja leenineid postide otsas ole ka valmis imetlema. Ja tehnika poodides on toredad venemaal ja valgevnes toodetud flat ekraaniga telkud...

Uimane ja retrohõnguline maa. Samas inimesed justkui sellist ära rõhutud muljet kuidagi ei jätnud, aga esimesena juttu ajama nad ka ei kipu, kõõritavad niisama silmanurgast, isegi kui huvi on. Mu meelest nad võiks seal kõige muu asemel kanepit kasvatada, see sobiks sinna.

Viisad läksid tegemisse. Tellisime need läbi Tiit reiside. Hind oli vist 5.- eur kallim võrreldes satkonnaga aga pole omal jooksmist ja reisifirma taotleb viisade jaoks ka küllakutsed. Esialgu tahtsime osta grupiviisa, mis oleks olnud poole odavam aga siis peame piiriületustel (aga võibolla ka mujal) kogu aeg koos liikuma. Juhuks, kui midagi juhtub, et keegi ei saa ühelt või teiselt poolt poolt piiri ületada, siis ei tembeldata vähemalt visarežiimi rikkujaks. Grupiviisa hind oli 15.- eur ja individuaalviisa 30.-. Netiavarustest sai ka kõik vajalikud deklaratsioonid otsitud ja üritame need ära täita juba enne reisi. Ainuke, mida ei leidnud oli migratsioonikaart aga ju saab selle piiril. Soovitus oli pastakas kindlasti kaasa võtta, kuna paberite täitmiseks piiril kirjutauvahendit ei pruugi olla. See kogemus olemas ka mõne aasta tagant, kui Kaliningradi oblastis sai käidud. Piiri ületame ilmselt Lätist Silene kaudu ja tagasi ka sealt. Olen kuulnud, et väidetavalt kunagi oli neil mingi nõue, et väljuma peab sama piiripunkti kaudu, kust siseneti (v.a kui on transiitviisa). Teiste punktide kaudu väljumine tasuline. Ei tea, kas see info peab paika aga õnneks ei plaani seda ka katsetama hakata. Tsiklite puhul veel see hea asi, et ei pea mingeid teemakse tasuma hakkama. Erinevatelt lehtedelt sai välja loetud, et Valgevens sõitmine eeldab rahvusvahelisi lubasid aga need, kes seal eelnevalt käinud on ja ka trahvi saanud, siis pole eesti lubadega probleemi olnud. Rahvuvahelised load vist mingi 25.- eur ja kehtivad üsna lühikest aega.

Esalgu oli teadmine, et tasub kaasa võtta dollareid aga uue info kohaselt vahetatakse ka eurosid e siis ei pea eurosid dollariteks vahetama ja siis rubladeks. Majutused on juba varakult broneeritud Minski ringil ühte minihotelli, kust on plaanitud väljasõidud vaatamisväärsuste juurde. Valgevenes on välistiigi kodanie registreerimiskohustus, kui riigis viibitakse üle 5 päeva. Sinna hulka ei arvestata riiklike pühasid ja pühapäevasid. Eks peab siis leidma koha, kus see registreerimine vajadusel ära teha. Eks see maa võib ju natukene igav ja uinuv olla aga seltskonnas enamus inimesi suuremal või vähemal määral NSVL elanud ja mingi väike nostalgialaks ikka tekib ja siis kinnistub teadmine, kuhu tänasest olukorrast tagasi jõuda ei tahaks.