Mootorratturite reisikirjad

[Hr.Nõel]

Rong Virtsu veel sõitis....
Nõel tegi eelmine pühapäev väikese tripi mööda ajaloolist raudteed Rapla -Virtsu trassil. Peale läksin küll alates Märjamaast.
Kuna sõpsid ja "Väärikad" ei võtnud vedu.... tuli asi läbi teha üksinda. Ilm oli super, meeleolu hea ja mis siis ikka.
Kindlasti tervitan ka teisi rattureid keda teekonnal kohtasin. 1. kas V-strom või suur Varadero keda kohtasin Märjamaa Konuvere ja tammi ristil Paeküla juures.
Ja kaks mudavurri meest kes tulid Virtsu poolt ( võib olla orienteerujad saarest) kui ma Paeküla jaamas vanamehega juttu ajasin. Respect teile kõigile.
Teel sai igasugu matkaselle kohatud. Nii jalgsi kui ka rattaga.
Alguses oli tee selline:

Teel olles sai selgeks, et jaamadel on kõigil juba uued omanikud. Ehitus ja taastamistöö käib täpselt nii kuidas jaksu ja raha on.
Paeküla jaamal on selline väga negatiivselt meelestatud vanamees. Ju tal on matkasellidest kõrini.
Jaam ise

Edasi viis tee Vigala poole. enne Vigalat on kohustuslik RVL punkri külastus. Jääb raudteest ca 2-3 km. eemale.

Vigalast edasi suht igav ja lai kruusakas. Selline 100-sõitmise tee. Ei julge muidugi. Mine sa tea, loomad jooksevad ja põõsad suht teeni välja.
Varsti Rumba sild ja pärast seda peaks paremale keerama, sest kurjad keeled rääkisid, et ees on teesulg. Sealsamas Rumba jaamas tegelesid 2 meest ehitustöödega ja need soovitasid edasi sõita. Kui on tee suletud, siis tee lahti( elektri karjus) ja mine läbi.
Vot sealt maalt hakkas tõeline võsa ja sea songermaa. Kohe näha et seda osa teest ei kasutata. Ca 8.9 km. oli seda jama. põhimõtteline võpsik. Ja seda olidki seal tuhnimas käinud ja mitte vähe. Vähe sellest. Loomad tunnevad seal ysna vabalt ja kitsed silkavad siia-sinna. Eest ja tagant läbi.
Selline ta on.

Kogu teekonnal on toredad väikesd sillad ja truubid.

Kui see võsavärk otsa sai oli kohe Rootsi jaam,

Toredad noored inimesed. Sai nendegagi paar sõna vahetatud. Oleks ma teadud kes nad on... siis ilmselt oleksin kauemaks jäänud sinna lobisema.
Nende blogi.... ääretult huvitav.
http://rootsijaam.blogspot.com.ee/
Peale nende kodu oligi kohe see tarastatud teeosa. Ja seda oli ainult 200m.
Edasi Lihula. No Lihula raudteejaam on nagu elav ajaloo verstapost. Nagu oleks aeg sesima jäänud seal.
Paar fotot... aga tasub ise vaatama minna.

Kabinett on, aga tegelast ennast ei kohanud.

Edasi suht hea ja lai tee.
Oli ka väga vingelt taastatud jaam:

Pidi vist ka müügis olema.
Edasi viis tee kuni Virtsuni välja. Midagi erilist enam polnud. Pärast kai peal käiku sai nina Pärnu poole keeratud. Selle tee võtsin ette läbi Pivarootsi ja Tõstamaa. Seal nägin ka tee ääres vanade Mossede nn. "Vaese mehe Volgade" kogu. Kurb, aga need olid juba poolest veljest saati maa sisse vajunud.

Pärnus tagasi... ja sai tõdetud , et üks väga kenasti ja ennast harivalt veedetud päev.