Kawasaki Z1000 300 fat ass, 2004a, RasmusL

[Maaks]

Aga kas see, et ta soojusjuhtivus on kehvem, kui vee oma, ei nulli seda effekti veidi ära?

See vedelik millest jutt on glükoolide segu. Ja omadus millest te räägite on soojusmahtuvus, aga mitte soojusjuhtivus (ja see on väga suur vahe)
See on siis see omadus kui palju on 1kg (või 1L) vedelikku võimeline soojust neelama, et tema enda temp. tõuseks ühe ühiku võrra.
100% veel baseeruvate vedelikega võrreldes on puhtal glükoolil soojusmahtuvus tõesti ₁,8korda (4,19 vs 2,36) halvem, aga kui arvestada, et kõik tänapäeval kasutuses olevad jahutusvedelikud sisaldavad juba vähemalt 40% glükooli (-23°C) siis ei ole üleminekuls puhtale glükoolile väga suurt vahet (N 40g/60v seguga võrreldes oleks see number ainult 1,46 (3,46 vs 2,36)).
See number siis väljandab seda kui palju peaks glükooli vooluhulka suurendama, et ta kannaks mootorist välja sama suure soojushulga kui seda teeks traditsiooniline jahutusvedelik (et säiluks sama keskmine temperatuur).
Muide, glükoolil on mahuline paisumine täitsa olemas, jah see on ₃,7x väiksem kui veel (jällegi võrreldes 40/60 seguga oleks vahe väiksem). Sellegi poolest teha süsteemi kus ei ole ühtegi elastset elementi tõenäoliselt ikkagi ei õnnestu

Jahutusvedeliku teemale tõmbame nüüd siin topicus joone alla ja jätkata võite edasi konkreetses "milline jahutusvedelik" teemas. Üldiselt soovitan kasutada tavalist kraanivett kuid ärge siis unustage vahel calgoni tabletti mootorisse lisada, muidu tekib katlakivi nagu pesumasinatel jne Lisainfot võite pärida oma naistelt(kui neid juhtub olema)

Soojustehnikuna täiesti nõus. Parim ODAV soojuskandja on vesi (koos oma puudustega: külmaga jäätub, kuumaga aurustub, metallideka koos korrosioonioht), aga ma kasutaks siis juba destileeritud/ demineraliseeritud vett jääks calgon naisele