Super laiad rehvid taga. Annab midagi reaalselt juurde ka?

[urmas66]

Üksvaatenurk siis veel selle laia rehvi ja pidamise kohta. Hõõrdejõudu mõjutab kaks aspekti. Üks on toetuspinna suurus. Ja teine on survejõud sellele toetuspinnale. Kui ajad toetuspinna suuremaks kui optimaalne on, siis erisurve väheneb ning sind kurvis pidav hõõrdejõud jääb üldjuhul samaks. Jalgrattad võtavad oma pöidlapaksusel rehvil asfaldil samuti kurve nurkade all, mis ületavad minusuguse hobitsiklisti võimed teha sama mootorrattal. Samas, kui kurvis on nt liiv, siis on täiesti võimalik, et suurema erisurvejõuga peenem rehv neelab liivaterad alla ja ulatub ikka asfaldini, laiem pind oma madalama erisurvega seda ei tarvitse teha. Samas nõrgemal pinnal on just vastupidi, laiem kannab, kus peenike ei kanna. Probleem on pigem selle pidamise ennustamatuses. Ma mängiks pigem siiski rehviseguga ja mustriga, kui teemaks pidamine erinevates oludes.

Olles noorena rattasporti teinud,siis võin kinnitada,et võidusõidu jalgratta rehv ei pea asfaldil oleval liival mitte midagi,isegi tolm asfaldil viib külje maha.On neid käblasid pandud küll ja veel.Rehvid on tänapäeval küll vastupidavamad,aga suures piirdes sarnase pidamisega.
Jalgrattad justkui "peavad" kurvis suuremal kiirusel kitsa rehviga sellepärast ,et nende kaal on kordades väiksem,kui tsiklil.Tipp rattad kaaluvad 10kg ringis või isegi alla selle.Suht tavalised maanteerattad on 15kg.Tippratturid mägironijad on ka seal 50-60kg ringis putukad,sprinterid suts raskemad.
Ise olen jalgrattaga suurima kiiruse sinna 70-80 kanti saanud, Kose-Lükati sillast üle sõites.On ikka natuke sebimist,et peale silda olev kurv ära võtta.Ma kaalusin siis sel ajal ilmselt 50-60kg ringis ja rattaks oli Tšempion.