Mootorrattur kukub kord 10K km kohta.

[Macintosh]

Viimane korralik motosõidu uuring tehti 1980 aastal Harry Hurti meeskonna poolt (Hurt report). 37 aasta vaikuse järel otsustas Virgina Osariiga Traspordinstiduut tellida korraliku uuringu. Uuringu viis läbi Motorcycle Safety Foundation. Kuna aeg on edasi läinud, siis on ka võimalused avaramad ja nii riputati 100 mootorratast erinevat tehnoloogiat täis (loggerid, 4 kaamerat, akseleromeeter, güromeeter, GPS jne). Testgupi 100 mootorratturit vanuses 21 kuni 79 tegi kokku 30880 sõitu ja läbisid 590 000 km, osalesid 30 avariis ja 120 ohuolukorras. Saadud andmeid ananalüüsiti põhjalikult.

Tulemused ja järeldused linnulennult:

• * 99 juhul osales avariis või ohuolukorras teine sõiduk

  • 33 nendest olid tagant sissesõidud
  • Me pole piisvalt head kurve võttes, eriti torkab see silma paremkurvide puhul
  • Agresiivne sõit kavatab avarii riski 18x
  • Mittekeskendunud sõit 9x
  • Reguleerimata ristmiku ülatmisel kasvab ristk 41x
  • Mootorratturid ei plaani piisavalt ette
  • Iga 10K sõidukilomeetri kohta toimub mõni intsident (loeti ka madalal kiirusel, parklates jms tehtud väikseid "kõksusid" ja mahapillamisi, kus ei ratas ega mootorrattur kannatada ei saanud.

Milliseid mõtteid see tekitab?

----

Ülevaadet saate lugda siit: https://goo.gl/NxmjWA
Uuringu kokkuvõte: https://www.msf-usa.org/downloads/msf10 ... _Paper.pdf

[boob]

Keskmine aasta läbisõit on 10k või rohkem ja kukkumisi mõned korrad oma lollusest väga väikesel kiirusel, ehk siis võiks öelda, tsikli lihtsalt küljeli laskmine kui jalg enam hoida ei jõua.
Ettekeeramisi ja ohuolukordi, kus puhta nahaga on saanud välja tulla, on oioioi kui palju olnud...

[Piipz]

Iga kord, kui tsikli selga istun, arvestan võimalusega, et võin just täna kukkuda. Kui ma lõpetan sellise mõtlemise, muutun iseendale (ja võib-olla ka teistele) ohtlikuks.
Mingit suuremat õnnetust pole olnud aga paar kergemat käbla on ikka olnud. Metsas hullamised ei lähe arvesse

[poison]

Statistika...ma peaks siis vähemalt 12 korda kukkuma
Aga Piipzuga olen igati nõus.

[Macintosh]

Statistika...ma peaks siis vähemalt 12 korda kukkuma Aga Piipzuga olen igati nõus.

Keskmine. Mõni kukub/pillab vähem, mõni rohkem. Ma olen suutnud küll tsiklit parkals ning metsateedel tsiklit ja ennast kahjustamata maha pillata.

[pühak]

See, kui ilma igasuguste varaliste ja isikukahjudeta tsikli pikalikäimised intsidentide statistikasse kaasatakse, on minu meelest natuke üle pingutatud. Mõni hardcore streetfighter "pargitakse" äkki 2x päevas külili, kohvipausi ajaks ka. Registreeritud (kui see on kriteerium) sihipärases kasutuses olevatest krossikatest ja enduurodest pole vist üldse mõtet rääkida, keeravad statistika täitsa segi. Siis peaksin ma oma vana kaubikurondiga kõik "tunde järgi" tagurdamised näiteks neljarattaliste avariistatistikasse märkima. Aga mikimaal loetakse vist kogemata peerulaskmine ka intsidendiks.

[yeekim]

"On suured valed ja väiksed valed. Ja siis on veel STATISTIKA"

Ei tasu seda asja tõsiselt võtta, sest AINULT 30% kõikidest õnnetustest juhtub joomasena, seega klaasid kätte, põhjust tähistamiseks on

edu

[Eikki]

“Statistics are like bikinis. What they reveal is suggestive, but what they conceal is vital.”

[Raki]

Olen suhteliselt uus tsiklist - load alates 2013 vist. Kilomeetreid samas sõitnud rohkem, kui mõni, kellel load aastakümneid.

Siiamaani ei ole kordagi tsiklit pidanud maast üles tõstma. Õnneks on ka läinud kuidagi ilma ohtlike olukordadeta. Phtui phtui phtui

[Maaks]

Minu puhul kindlasti kehtib see statistika Viimase rattaga sõitnud _30kkm, korra olen tänaval trammirööpal libisenud, korra garaažiuks ees pikali käinud, sest jalg jäi sadulakoti taha, korra olen tanklas pikali käinud, sest mingi libe ollus oli maas.
Hea teada, et nüüd saab vähemalt 10kkm muretult liigelda
EDIT: Mind muidugi eriti ei morjenda kui ratas peaks jälle pikali käima, kuna suudan ta iseseisvalt jälle ülesse tõsta suht vähese pingutusega.
Aga mis kurvidesse puutub, siis paremkurvid tunduvad mulle isiklikult ohutumad, vasakkurvidesse on alati väike kahtlusemoment sisse kirjutatud kuna tean et tee on reeglina väljapoole kaldu.

[AnTyx]

Milliseid mõtteid see tekitab?

Esimene mõte - tuleb arvestada, et uuring on USA-põhine, ning seal on ettevalmistuse tase (ja tsikliloa nõudmised) märksa madalam kui Euroopas sh Eestis.

Aga üldiselt, kui arvestada sisse ka väiksemat värki, seistes või parkimiskiirusel kukkumist, siis tundub umbes õige.

[urmas66]

Nooruses ehk siis enne sõjaväge kukutud igasugu nõuka aegsete aparaatidega korduvalt ja korduvalt.Põhjused erinevad,aga enamuses liigne uljus ja oma võimete-oskuste ülehindamine.Tüüpiline olukord saaremaal ja neid kordi on palju,kus asfalt lõppes ja algas kruus.Tulemuseks külg maha.Vigastusi neist pole samas kordagi olnud ei endal,ega sõpradel. Peale ühe rangluu sõbral.
Tänapäevaste ratastega on olnud nö omal süül pikaks läinud kurve,aga olen teele jäänud ja ükskord garaaži ees lasin ratta külili,sest unustasin pimedas jala alla panna.
Mingeid ohuolukordi on ka olnud(keegi ei näinud või keeras ette jne.),selliseid tavalisi mida ikka liikluses juhtub,olenematta,millega sõidad.

[Macintosh]

Aga mis kurvidesse puutub, siis paremkurvid tunduvad mulle isiklikult ohutumad, vasakkurvidesse on alati väike kahtlusemoment sisse kirjutatud kuna tean et tee on reeglina väljapoole kaldu.

Mul muide sama lugu, paremkurvid tulevad mul enda hinnagul päris kenasti välja aga vasakule sõit jätab soovida - liiga tihti kipun vasakule pööravat kurvi "lõikama".

[renx]

No mul on kilomeetreid äkki 1000km aga kukkunud vähemalt 20-30 korda . Muidugi vähe teine maapind võrreldes statistikaga
Kevadel oli matkarattaga kruusateel korralik napikas kui 70-80kmh pealt äkki esiots kaotas pidamise ning ise pooleldi lendasin tsikli peal, samal ajal lenksust kinni hoides.
Kunagi ei tea mis võib olla. Kandke varustust