Euro4: kas motosõidu aeglane lõpp?

[Macintosh]

Autod on juba aastaid sellised ja keegi ei nuta Zhigulle ja Mossesid taga. Kusjuures selle õlivahetuse võid sa ikka ise ära teha ja kae imet, ratas läheb peale seda isegi käima, vaid hoolduse meeldetuletus jääb armatuuris põlema, mille sul suvaline korralik töökoda kopikate eest ära kustutab.

Tembeldame ikka kõik arvamused halaks. Ja võrdluse aluseks võtame ka ikka nõukogude vene inseneri- ja töökultuuri saavutused. Pole kuidagi demagoogiline, ega ju.

Sõltumata sellest, kas vene (või itaalia) praak, ei tunne keegi puudust mittekäivituvast sõiduvahendist olgu siis hobiks või transpordiks.
Sõiduvahendi tehniline keerukus ei taga kuidagi selle töökindlust. Pigem vastupidi - mida keerukam, seda suurema tõenäosusega ütleb üles mingi vidin mida lihtsate töövõtete ja vahenditega parandada ei anna ning mis maksab miljoni. Kui vaatad vanu BMW boksereid, siis need on hämmastavalt töökindad - sama disiani alates 1923 aastast. Vesijahutuse said need vähem, kui kümme aastat tagasi ja mitte seepärast, et BMW oleks hirmasti tahtnud sinna andureid külge pookia. Ikka selleks, et karmistuvate nõuete kelgul püsida.

Pikamalt aga, et lõplikult on saanud läbi ajad, kus kaks meest ja koer õue peal mudas...., ning seejärel päikeseloojangusse kihutasid......

Tea kas kõike peakski nüüd taga nutma

Natuke peab igatsema küll. Mootorattasõidu populaarsus on olnud tingitud tsikli madalast hinnast ja tema ehituse lihtsusest. Kui autode maksumus on reaalpalga suhtes pidavalt langenud siis mootorratastega on täpselt vastupidi. Tootmises saavutatakse taskukohane hind eelkõige toodetava eseme lihtsuse, madalate arenduskuludega ühiku kohta ning massilise läbimüügiga. Kui aga seade vajab normaalseks funktsioneerimiseks keskaju, 9 andurit, 7 aasta arendust ja remondiks spetsiaaltöökoda siis pole tegu enam lihtsa ega taskukohase sõiduvahendiga. Kallid sõidukid ja keerukas remont tähendavad paratmatult, et hobisse ei tule enam noori piisavalt juurde, sest sisenemiskünnis on kõrge.

Vähetähtis pole ka fakt et, mida vähem tuleb noori juurde seda ebaseksikam on järgmiste noorete jaoks mootorrattasõit. Mootorrattad on vanade peerude hobi.. Tsiklifirmad on sellest ammu aru saanud - arendus on nüüd keskendunud mootorratste tootmisele vanusegrupi +40 tarbeks (kõige enam müüv mootorratatas kogu Euroopas on BMW 1200GS mille sõitja kesmine vanus on + 49).

Asja teine aspekt on ümberehitamine - kuni möödunud kümnendi alguseni toodetud rattad on lihtsate vahendite ja oskusetega kodugraraazis ümber ehitatavad. Uued eriti mitte. Valdav osa uuemate rataste peale tehtavatest custom ratastest on bolt on kittidega tehtud. Ühest küljest toetab see moodsat tarbimiskultuuri ja mentaliteeti, et iga asja jaoks on teenus ning ainult lollid teevad oma kätega midagi. Oma kätega tegemine on seni olnud motokultuuri lahutamatu osa.

Ma ei väidagi, et homme on kõik läbi aga pikaajalises plaanis muutub mootorratas teedel ja tänavaltel üha haruldasemaks. Pariis on näiteks tööpäevadel keelanud enne 2000 aastat valmistatud mootorratastel linna siseneda. Paari aasta pärast nihutatakse piir kõrgemale. Varem või hiljem leiab mõni poliitik, et seda ideed on vaja laiendada. Ühel ilusal päeval leiab mõni EU ametnik, et see on hea mõte millest me kõik peame sellest osa saama. Motosõidu ja kultuuri tulevik pole selge ega helge. Mitte küll ka lõputult tume, sest varsti võivad kõik endale soetada ise püsti seisva mootorratta, mis sõiduks eriti oskusi ei vaja ning mille ainuke hooldus seisneb laadimises seinakontaktist.

Ääremärkuseks ja mõtlemisaineks kõigele fuiturismiihalejatele, kes väidavad, et see ei muuda midagi: pärasst seda, kui astusid jõusse F1 müravähendamie nõuded vähenes oluliselt vaatajate huvi selle võsistlusspordi vastu. Kogunisti niiiplaju, et juba mitu aasta järjest on jutuks müra suurendamine.