Mootorratturite reisikirjad → Re: Reisikirjad

[Hr.Nõel]

Väärikad lõpetasid oma hooaja väärikalt "Väärikate sügistripiga".
Kindlasti paljudel tekkis kohe küsimus- mida f...ck väärikad? Mis loomad need on?
Kolme peale tuleb meil kokku eluaastaid ei rohkem ega vähem kui 150. Vanadeks ja pässideks me ennast veel ei pea. Järelikult "Väärikad". Tsiklidki sellised vanema poolsed.

Plaan oli alustada Kabli supermarketi/pagari eest kell 11.00 21 oktoobril.
Aga läks nii nagu alati. Kõigil kolmel juhtus enne seda mingi tehniline probleem. Ühesõnaga minema saime alles 12.00 paiku.
Väärikad reas

Esimesed üleelamised olid Lõuna Pärnumaal kuskil... kurat teab kus. Igatahes Läti piiri lähedal. Mingid tegelased olid seal puid langetanud teele.
Sealkandis juhtus ka järgmine tehniline probleem: Nendesamade tegelaste tegutsemise tagajärjel põrutas üks Väärikas nende kaevatud auku esirattaga täie pasaga sisse. Hea et käbla ei pannud, aga yhest putketorust hakkas õli lahmama.

Edasi kulges teekond vahelduva eduga. Mingil ajal kella vaadates saime aru, et kui nii jätkame, siis ei jõua me kuhugi. Ühesõnaga 1,5 h ja... 58 km. Super tulemus.
Abjas lõunatasime ja edasi lõunasse.
Järgmine huvitav koht oli Tündre järve ümbrus. Seal oli üks tee metsaveo traktorite poolt niimoodi rööpasse sõidetud, et tsikkel ei mahtunud hästi küljekastide laiuse tõttu rööpasse ära. Bemmiga oli mõnus seal sõita. Ümberminekut polnud karta, sest vagu oli täpselt mootori laiune. Aga asi oli eriti fun. Sai igasugu nalja.

Nii sai seal sõidetud ja imetletud meie sügist. Mingil ajal peale lõunat tuli hakata mõtlema ööbimise peale. Valgas sai kiiresti toidu ja eriti joogivarusid täiendatud ja voilaa, edasi. Ennem oli juba välja vaadatud Kautsi metsaonn. Sinna jõudsime juba pilkases pimeduses.
Kähku varustus sisse, magamisvarustus rullist lahti ja... siis võis asuda pruukosti kallale. Sinna juurde sai igasugu huvitavate pealkirjadega teoseid loetud. Mõned näited: Mulgi kange, Stavropoli konkjak jne. Lahjemaid teoseid ei uurinud. See rohkem suvine värk.
Hommikul nägi ööbimiskoht välja selline:

Hommikusöögid söödud. Asjad kokku pakitud... ja tuld edasi. Teekond jätkus Võrumaa lõunaosas. Oli nii kruusa, liiva kui ka pori.
Imelik on see, et kui praamid ei saa liikuda vee vähesuse tõttu, siis rabades, soodes tundub vett küllaga olevat.
Järgneva pildi kohta oleks info järgmine: Nii navi kui ka paberkaart näitasid korraliku pinnasteed. Aga välja nägi nii. Keset põldu 2 traktori jälge.

Sama kehtib ka järgmise pildi kohta.

Enne piiritsooni sai külastatud Krabi kauplust. Seal kohtasime ääretul lahedat omanikku ja müüjat yhes isikus. Tegi meile kohvi ja pani kenasti kõrtsu poole istuma meid. Tuli välja et omanik on Comrades MC liige. Ja nii jätkus juttu kauemaks. Tema kaasa kes toimetas kõrtsu pool kostitas meid küüslaugu leibade ja mõnusalt kihvtise tipikastmega.
Tänud neile ja sügavad kummardused.
Kõikidele soovitan seda kohta. Vaadale ka lõustaraamatust... Krabi kõrts.

Millalgi jõudsime Vene piiri lähedusse.
Kolme tee ristumiskoha suitsupausil:

Muidugi sai ka kohustuslikus pildimastamiskohas eputatud ja poseeritud. Näha ju mõlema riigi piiritulbad.

Üsna varsti pärast seda kohta oli põgus ja informatiivne kohtumine PPA esindajatega. Seni kuni üks ametnik tegi päringuid meie tausta kohta, siis teisega sai niisama maast ja ilmast jahutud. Nende soovituse peale pöörasime piirile ja sõime tugeva lõuna piiri peal olevas kohvikus.. kuhu veel ligi pääseb.

Edasi Vastseliina kus tankisime. Järgmine ööbimine oli valitud Kirikumäe metsaonni. Kohale jõudes avastasime te sees puudub lõkke tegemise võimalus ja loobusime sellest. Otsustasime sama koha kasuks kus sai ka esimene öö veedetud. Kuna oli juba videvik, siis sai nii ca. 35 km. veel metsasid mööda sõita.
Suht extreem oli... aga huvitav ja äge ikkagi. Vahepeal luurasid mingid punased silmad ka võpsikust.
Kohale jõudes sai muidugi laud kaetud viimasele õhtule kohaselt rikkalikult.
Väärikad pidulaua taga.


Lõkkeromantika koos sokkidega.

Viimase päeva kohta pole midagi nagu kirjutada. Hommikul asjad kokku ja mööda kruusa kodu poole tulema. Kuna ilmateade lubas ka vihma, siis oli eriti tuli taga. Kuskil Taagepera kandis hakkaski pihta kerge sade. Aga ei midagi hullu. Esimene väärikas keeras Karksi Nuia juures oma rada. Teine võttis Tihemetsa juures suuna õkva Kabli poole ja ma üksinda tulin Pärnusse.
Mida öelda lõpetuseks sellises jaheda reisimiseks. Jahe oli asfaldil 90-100 sõita. Niikui metas keerasid läks kiirus väiksemaks ja hakkas võimlemine pihta. Küll paremale- vasakule, püsti, jälle istesse jne. Põhiline oli 2-3 käik- Ja otsaesine oli pidevalt märg. Igati äge ja fun.
Saime täpselt seda mida otsima läksime.
Hooaeg sai väärika lõpu.