Soov osta endale kergemapoolne matkaratas

[Bogser]

hei!
on kellegil sellise rattaga ka kogemusi olnud?
Ratas ise küll vana,kuid BMW pidi põlvest põlve kestma.
Boonuseks oleks ABS ja kardaan!
Neid hetkel müügis kaks tükki.Ise ei ole ühtegi sellist proovinud!
Palju sellisel mootoril eluiga võiks olla ja mis võiksid nõrgemad kohad olla?

BMW R 1100 RS BXR 66kW -96

http://www.mototehnika.ee/kasutatud/aut ... _missing=1

Tere,
minul R1150 GS aastast 2001. Oman aastast 2006. Mis oskan öelda- mugav sõita pikki otsi Eesti üldkasutatavatel teedel (sh auklik asfalt ja kruus), ka kahekesi ja täislastis (minul kahekesi ikka ülelastis).
olen tiba BMW r rataste kohta lugenud internetist. kokkuvõte oleks selline, et iga uuem põlvkond on vanemast parem kuid korraliku hoolduse juures on nad kõik head tööloomad. see 1100 on ehk tänapäeva mõistes juba liiga uunikum. ise vaataks pigem R1150. eks hind paneb kõik paika. vigadeks ehk tagakiige reduktori laagrid need kestavad vähemalt 30k (minul lõppes see 70 000 pealt (võimalik, et liiga palju ülelastis sõitu) seega bemmi puhul vähe see abs on algeline ja kui rikkis siis kallis remontida (ABS probleeme pole olnud, kasutan püsivalt ja toimib päris hästi). samas kommentaare maailmast on pooleks. ühed ütlevad et vilets teised ütlevad et pole viga midagi. kardinaalne uuendus tuli abs-i kohapealt vist 2007a seega paljud sõidavad siiani ja pole häda.
mootor on töökindel a vanakool (tahab sissesõitu, 74 000 pealt lakkas õli söömast). vibreerib (harjub ära)ja jõuetu (pole hätta jäänud, moment on päris hea) a see on kõik suhteline. sama lugu ka vedrustuse ja piduritega. omalajal oli tasemel aga tänapäevases mõistes iganend. aga see on ka suhteline.käigukastis (põllumajanduslikult häälekas!...aga töökindel) on üks nõrk koht(täpselt ei mäleta enam) a see remonditav. samas on ratas väga lihtne ja infot on bemmi R kohta palju. retrorattana väga viis kui ta läbisõit just mitmendal ringil ei ole.

[nilsleven]

Paar mõtet siia teemasse.

Esiteks on sul kõik rattaideed U-duurist puukuuri. Alla 700cc klassist V-Stromid koos vana Caponordiga jne. Rattaid on ju tõesti väga seinast seina ning on tõsi, et see on loobumiste mäng. Vana Caponordiga on hea mööda bahni lasta 1000km päevas, aga ta on nii diivan, et isegi linnas manööverdamine on nagu pensionäri jalutuskäik. Alla 700 matkaendurod on jube head linnas ja väikestel teedel, aga bahni lasta on suht nõme. Universaalset ratast pole olemas. Soovitan paremini sõnastada, millest sa oled valmis ratta puhul loobuma ja mida sa selle eest vastu tahad.

Teiseks, kirjutad, et oled 70kg. See laseb eeldada, et sa ei ole ka väga pikk. Kui oled lühike ja kerge, siis see seab omad piirid. Nt suured KTM-id on kõrged ja rasked ning raskuskese on kõrgel. Sel juhul on lihtsam toime tulla suurte GS-dega, sest neil on madalam raskuskese. Või võtta ikkagi alla 700cc ratas. Nagu siin eelkirjutajad juba ütlevad - it's not kilowatts, it's what you can do with them.

Paljukiidetud 650 V-Stromile lisaksin veel Transalp'i. Transal on allpool kõvasti väänet, nii et kui lihtsalt rahulikult mägiteid kruvida, on kilose ratta tunne. Madalatel pööretel sujuv ja jõuline. Ma olen Transaga kruvinud muidugi Alpe ja Püreneesid, matkavarustus peal. Samas kõrgematel pööretel ta sureb ära. Lisaks, Transa tuleb kodarvelgedega, mis annab kruusateedel ja maastikul päris palju juurde; vana 650 V-Stromi vist ei ole kodaratega?

Kolmandaks, su eelarve on ikkagi väga piiratud ning samas kirjutad, et matkad. Ei viitsi täpseid hindu surfata, aga nii laias laastus saab 3500 eest suurusjärgus 3-5 aasta vanuse täitsa korraliku alla 700cc ratta, kuid kui kiloseid vaadata, siis saab selle eest mingi vana pastla. 200K sõitnud, 10+ aasta vanuse GS-i? Nii võivad need reisid väga... remontilised tulla

Seega ma soovitaks kokkuvõtteks võtta letti 3 põhilist no-bullshit töökindlat soodsat väikest matkaendurot ja nende vahel valida:
650GS
V-Strom 650
Transa 700

[Piipz]

KTM tuleb millegi põnevaga välja varsti. Eks neid on juba teisigi, kuid suhteliselt uus teema, niiöelda ülikerged matkarattad:
http://www.therideadvice.com/ktm-390-ad ... YQB7k0w-M8

[villy]

Tundub asjalik ja kiiresti arenev teema CRF250L raam pluss uus CB500 mootor.

http://advrider.com/forums/showthread.php?t=1077236

[korrektse]

nilsleven, +10

Arvesta, et kohe, kui sa suure sirge tee pealt kõrvale keerad, pole nendest lendavatest diivanitest enam mingit rõõmu.
650-900cc peaks su algse kirjelduse järgi küll ja veel olema. Eks see mingi raskuskese vs manööverdatatvuse kompromisside mäng ole.
Võta mingi klassikaline, pane kohvrid külgedele (madalad) ja anna minna.

[will111]

nii huvi pärast lihtsalt küsiks, et mida need kodarveljed seal kruusatee peal täpsemalt juurde annavad?

[villy]

kodarveljed taluvad lööke paremini, lisaks ka kergemad.

[korrektse]

kodarveljed taluvad lööke paremini, lisaks ka kergemad.

ja mida kergem on amortide otsas olev ratas, seda paremini (kiiremini) amordid töötavad (ka aoutodel).

[will111]

hmm, kergemad? ma ei tea kas minu kaal valetab siis või mis (ei ta tegelikult valeta midagi ) aga ega ikka ei ole küll igaljuhul see kodarvelg kergem. kitsam kodarvelg VÕIB olla minimaalselt kergem. kuid olen täiesti ise näinud ja katsunud ka valuvelge, mis oli laiem ja samas isegi tiba kergem kui samas läbimõõdus kodar. see on ikkagi asi, mis oleneb materjalidest, nende paksusest jne. seda, et nad lööke paremini taluvad, ma usun, kuid mis erilisi lööke seal kruusatee peal sõites peaks olema? minumeelest on need löögid palju pehmemad kui eesti asfaldil sõites - ja ma olen kruusa sõitnud küll ja veel!

korrektse, õige...aga selle paneb paika kogu ratta summaarne mass, mitte veljetüüp või ainult selle mass.

[korrektse]

korrektse, õige...aga selle paneb paika kogu ratta summaarne mass, mitte veljetüüp või ainult selle mass.

Ma arvasin ka alguses nii, et kogu krempli mass on primaarne aga siis selgus, et ratta kaal on ka jube oluline. Mingi tehnik selgita umbes nii, et tegemist amordi reageerimise kiirusega jne ja kuidas see on parem, kui velg on kergem. Ehk siis kerge veljega on ebaühtluste korral kontakt teega parem. Eriti annab see tunda kurvides.

[will111]

räägime vist üksteisest natuke mööda ma sain alguses aru, et sa mõtlesid ratta all masinat kui tervikut, siis hakkasin mõtlema, et vist ikka mõtled veerevat ratast (mida on 2 tükki per tsikkel) ja kirjutasin vastuse sellest lähtuvalt. aga nüüd tundub, et sina rääkisid siiski rattast kui tervikust?

iseenesest see on muidugi õige kõik, see kerguse jutt. alati on parem kui kõik on kergem ja amordil tõesti lihtsam. aga mina pidasin silmas seda, et kui sul on ratas (see ümmargune asi) mis ühel juhul kasutades kodarvelge kaalub näiteks 4kg ja teisel juhul kasutades valu kaalub näiteks 4.3kg, kuid sellest vahest moodustab velje tüübi erinevus vaid 0.1kg ja muu värk 0.2kg - siis kokkuvõttes seal on see kergema velje teema juba üsna teisejärguline

[randel]

Erinevalt eestimaa kruusateedest on mujal maailmas tihtipeale kruusateedel suuri 5-10cm teest välja ulatuvaid kive, mis väga kenasti rehvi puruks ja velje köveraks löövad kui neile pihta saada. Lisaks olen oma silmaga näinud, kuidas Eesti paekaldal kulgeval kruusateel BMW 1200GSi valuvelg on puruks söidetud - piisas teel olnud suuremast kivist.

[will111]

Jah, ei oska sellega otseselt vaielda. Olen küll ka maailma kruusteid sõitnud, kuid seda kahjuks/õnneks autoga. Sellist kogemust ei mäleta aga noh eks kuskil kindlasti ole ka kivirahnudest kruusateid Kindlasti on neid kuskil ka eestis ja pole üldse välistatud, et mõnel pool on ka asfaldil tellis.
Üldiselt enda kogemus on, et valuvelge ikka annab puruks või kõveraks sõita. "annab" siis selles tähenduses, et selleks peab ikka päris räige litaka panema. miskipärast usun, et sellise litaka tagajärjel tsiklist enam oma tsikliga püsti ei jää nagunii ja puruks läheb veel nii mõndagi muud ka

aga isikliku arvamuse osas jään selle juurde, et lihtsalt kruusateedel sõites (kui me räägime tsiklist, millega sõidetakse nii asfalti kui kruusa, mitte karjääri ja kruusa) ei ole kodarveljel küll mingisugust eelist. rehvis tasub ikka mingisugust rõhku ka sees hoida ja kui juba kruusal sõidetakse siis päris mingi lühike/jäiga rinkaseades amordiga sinna ronida oleks lollus nii ehk naa.

[jargo]

Tänud kõigile kaasamõtlejatele ja nõuandjatele!

Mina võtsin siis seekord V-stromi DL650(2005) ära. Raha olemasolu pani piiri paika! Selle summa eest lihtsalt hetkel paremat ratast ei leidnud.Loodame,et kestab ja toimetab ilusti!
Sõitsin eile linnapeal ringi.Selliseks linnasõitudeks täitsa lahe aparaat.Väga kerge ja mugava istumisasendiga.Hetkel ei oskagi eriti vigu välja tuua. Eks jõudu võiks natuke rohkem olla,kuid peab lihtsalt õppima sõitma! Mõõdasõite peab natuke rohkem planeerima,kui naise 600-se Fazeriga,kuid eks needki saavad tehtud. Proovisin ka korra lõppkiirust.190 tuli kellale kiiresti ära ja rohkem ei kippu ega kõppu aga ega rohkem vaja olegi!
Käisin korra sellise kehvema asfaltkattega teel ka! Seal kus mu vana tdm juba loopima hakkas,ei teinud V-strom teist nägugi! Ehk midagi positiivset ka!

Aga eks me testime edasi!
Kui keegi teab,mida ma võiks v-stromi kohta veel head teada,andku märku.Kasvõi privaatsõnumina.Mis seal oleks nõrgad kohad,mida võiks kohe ostujärgselt ülse vaadata. Õlivahetus on elementaarne!Seda ei pea mainima.

[Kalts]

Mul on pikemalt reisilt selline kogemus, et enam-vähem samaväärselt koormatud (1 sõitja + kohvrid) TDM900 ja DL650 võtsid samamoodi kütet. DL650 kulutas ₆₀₀₀ km peale 300ml õli, TDM900 märgatavalt ei võtnud. TDM900 ja DL650 võimsusvahe on märgatav, DL650 on väga sujuv ja mugav reisiratas kuid natuke jõuetu ₂₂₀ kg märgkaalu + koli jaoks.

[Mrtn5]

Kui on maanteel sõitmist palju ja juhitavus tuulega tundub vedelavõitu, hangi esihargile "fork brace", netist. Vähemalt minu omal sellest peale lenksus tuule puhumist enam tunda pole ning iga ilmaga ühtmoodi kindel minek.
Stromtroopers foorumis kuhjaga igasugust infot, kui huvi uurida!
Tehnilisest küljest ei ole senise 2a jooksul veel tulnud kuskile näppu külge panna, kuid sõidetud ka vähe. Mugav ja vaikne (kõrge klaasiga) masin, eriti asjalik veel pimedas sõita, kuna väga head tuled.