Honda XRV 750 Africa Twin

[Snowhite]

kui kätt südamele panna siis reisimine ongi 90% ajast mööda asfaldit

See see ongi, et "adventure" rattale selles mõttes, et lihtne, kerge, kahe pütaga. Töökindla mootori ja (pika)vedrustusega, 21/18(17) rattaskeemiga jne. - pole lihtsalt turgu. Ja küllap tehase müügimehed jälgivad tarbija eelistust tähelepanelikult. Ja kui ratas ei vaja varuosi ega müügiesinduse järelhooldust, siis on see ju selge pankroti teema.

Teisalt, järelturul on odava raha eest piisavalt vanu ronte, mida sellistel reisidel kasutada, mis pole 90% ajast asfaldil. Tegelikult on ju turul rattaid igale soovile. Ja päris ideaalset valmiskujul pole nagunii.

Miks siis (või just sellepärast siis) ponnistavad väiketootjad sellistele turgudele ja inimestele rattaid teha.
CCM adventure,
AJP PR7 adventure
Mecasystem
Husabergrally jms.

Nende suurte mammutitega on mitmeid muresid offroad reisidel. Ja mina omast kogemusest ei saa küll väita, et 950-ga gruusias sõites oleks liiga palju asfalti nühjatud või tundnud end selle seljas nagu kunn. Kui sõita üksi, siis tahaks, et liivas või libedas suudaks teda näiteks tunni jooksul vähemalt 10x püsti ajada. Super-tenere väga suutlik apastraat tehtud - aga täpselt hetkeni jälle, millal teda reisikaalus on vaja "aidata" jne.
Ja see mnt peale suure võimsuse taga ajamine on puhas eurobahni ja oma väheldaste mõõtmetega geenripatsite kompenseerimine.
450cc ralli rattad sõidavad offroad keskmiseks kõrgelt üle 120 km/h ja seda tänu sellele, et ülekanne on selliselt valitud - aga kasutades "wide range" käigukasti, nagu näiteks oli Husabergi 70 kraadistel mootoritel ja normaalset lõppülekannet, on see ratas suuteline esimese käiguga roomama oluliselt aeglasemalt kui näiteks 990 adventure ja samas sõitma täiesti normaalsete pööretega ka 130km/h mnt peal. Iseasi, kas see viimane nii väga vajalik tegevus oleks offroad suutlike rehvidega.
Mind hämmastab lihtsalt eriti see sõiduulatuse ja suutlikkuse (vedrustuse ja juhitavuse) vaenulikkus tootjatel.
Muidugi võib ju väita, et sealt on võimalik kõige rohkem kokku hoida aga mina väidaks, et sealt oleks suurtootjatel ka kõige rohkem võita.
Kõik, kes tõsisemalt soovivad kusagil sõita on sunnitud tavaliselt kogu tehase vedrustuse välja vahetama või mingil moel ümber ehitama, kui originaalis pole tegemist endurokaga vms.
Kui võtta seda vaeva ja raha, mis sinna läheb, siis lisades veel tänapäeval mitmete rataste sõiduulatuseks 200 km (heal juhul) jääb mulje, et suurem osa tõsisemaid tootjaid maailmas toodavadki ainult rattaid selle konkreetse nishi jaoks ja ei hooli ülejäänud valimist üldse + et ei oldagi soovimas uut turgu võitma või näiteks midagi erilist pakkuma.

Ise loksun praegu sama lõhkise küna ees. Ja kõige enam hakkab terendama seesama pilt, et tuleb vist uus ratas phmt nullist teha. (tehase rally rattad kõrvale jättes) pole lihtsalt midagi värskemat võtta.