Matkaplaan 2015

[Loadära]

Tänud kaasa elamast kõiksepealt,

aga carabinieridele ilmselt keegi lihtsalt kittus, et toimub ebaseaduslik telkimine. Sealkandi maades peaks see ju idee järgi aset leidma ainult campingutes ja seetõttu pahatihti ka suht suure eurohulga eest. Ma aga paraku kehva planeerija selle koha pealt, mis päeval ma nüüd kus, kuidas ja mis kell täpselt magada tahan... ja eks see rublaseis oli ka tegelikult selline "comme ci comme ca". Ning kuigi ma tegelikult omast arust valisin kohta väga hoolikalt, kuskil mõtetul lamedal keskmaal, Piacenzast vähemalt 10km väljas juba, põldude vahel selline vana paarisaja m pärast umbe jooksev kasutuseta tupiktee äär...kuid näe, ju siis ikka kellelegi ei meeldinud.

Õnneks olin just 10min ennem (üllatavalt palju lõtvunud...) keti pingutamise lõpetanud ja näpp oli veel veidi õline, seega siis esitasin neile selleteemalise pantomiimi, et oli rohkem nagu "sundööbimine tehnilistel põhjustel". See vist sobis ja ega nad lõppkokkuvõtteks õelad ei olnudki. Lihtsalt kiire dokumendi kontroll raadio kaudu, siis küsisid veel, et ega mul suitsu pole pakkuda äkki...ja nii nad läksidki, koos minu lubadusega, et poole tunni pärast on plats puhas

Aga see jah võiks küll mõtteaineks olla tulevastele sinnakanti säästutripi plaanijatel, et ega seal selle telgiga väga lihtne polegi. Kõik sile maa on kas mingi põld või siis lihtsalt mingite ehitiste juurde käiv ala, ning mäed on lihtsalt sellise pinnamoega, et sinna naljalt juba telki püsti ei aja

Ma ise järgmise ööbimise ajaks sattusin SanRemosse ja siis sealkandis üldse ei hakanud mõtlemagi telgile (või noh, ennem teel olles, juba seal Vahemere rannikul, tundus tasuta telkimiseks ainuke mõeldav koht üldse olema näiteks mingi madalseisus jõe, gräfitit ja prügi täis, sillaalune...), vaid leidsin südalinnas mäe otsas mingi mõnusa hubase pargi, kus mingilt kivimüürilt alla ronides leidus mingi paarimeetrine privaatsem eend. Sinna saigi siis lihtsalt madrats ühe põõsaspuu alla lahti rullitud ja tekikott tuli padjaks pea alla, endal motoriided seljas...õnneks oli üsna soe. Lohutuseks oli vähemalt hommikune "miljonivaade" ja hommikukohvi keetes sai paari koerajalutajaga muljeid jagada...

No ja järgmine telgiöö jäi Toulońi külje alla, ega sealgi lihtne polnud. Parimaks osustus mingi mereäärne, juba veidi umbe kasvanud ja soostunud krunt...ühesõnaga kuskil okaspõõsaste vahel, keskkeuroopa käre unelaulu laulmas jne
Ja kuna modrat ei saanud kraavi tõttu sinna telgi veerde rupsikusse peita, siis sealgi jäi juba paar varahommikust asjatajat selle kõrvale seisma ja uurima, et mis värk on. Ühesõnaga pidasin kõige targemaks oma jama kähku kokku pakkida ja tallad teha, et siis hommikukohvi juba kuskil mujal rahulikumalt teha!