Siinkohal läks täiesti mölaks ära...

[pühak]

Kui süvitsi mõelda, siis heaolu, kui selline ei sõltu riigiti mitte sellest, kui palju keegi kellelegi palka maksab, vaid sellest, kui palju üksikisik, ettevõte või kogu riik väärtust loob. Ja seda mitte lühiajaliselt, vaid pikaajaliselt, põlvest põlve kestva traditsiooniga. Ja seda väärtust ei mõõdeta mitte tehtud töö hulga järgi, vaid rahas, millega loodud väärtus on suudetud maha müüa. Olen ca 20 aastat tagasi ühe suve Soomes müügimehe tööd teinud ja selline 40-50% brutokäibest müügimehe töötasuks oli harju keskmine, nutke või naerge. Aga see oli ka nii ropp töö ja pe*ssepugemine, et elu sees ei taha seda tööd enam teha. Selle töö juurde ei meelita mind isegi raha.

Kui aga algse mõtte juurde tagasi tulla, siis töötaja toodetud lisaväärtus saab tegelikkuseks alles siis, kui tööandja on selle rahaks vahetanud, ükskõik, kas kurgid sulle, raha mulle stiilis või pikaajaliste ja keeruliste lepingutega. Loeb ikkagi see, mis ettevõtte kassasse lõppude lõpuks kukub. Eesti häda on sama, nagu teistel sotsmaadel ehk ärisuhted, kogemused ja kogutud kapital on laias laastus max 25 aastat vana, mis on suht õhuke värk. Sellepärast käibki meie äri enamjaolt just "raha mulle kurgid sulle" stiilis. Suured ja ülisuured ettevõtted, millistel kapitalipuudust pole karta ja millised annavad tööd üleriigiliselt vaadates arvestatavale hulgale elanikkonnast, saavad konkurentsis püsimise nimel lubada endale ka aastakümnete pikkuseid kahjumiperioode. Samuti saavad nad riigi rahanduspoliitikale oma tingimusi dikteerida stiilis, et te kas arvestate meiega või me kolime oma ettevõtte näiteks Lätti.

Kogu mula kokkuvõtteks tahan öelda maakeeli, et Eesti ja mõne vana kapitalistliku riigi töötaja palk erineb praegu juba ainuüksi sellepärast, et Eesti ettevõtjal pole niipalju raha, et saaks igasuguste tingimustega mängides oma toodangu eest lõppkokkuvõtteks suurimat tulu välja pigistada. Samuti pole Eesti ettevõtjal piisavalt raha selleks, et vana maailma ettevõtete rahakottidega riigi poliitika dikteerimises konkureerida.

Lisakommentaarina üks väike näide põhjanaabrite ettevõtlusstiilist transpordi vallas: Aastaid tagasi sattus mulle kätte mingi Soome transpordiettevõtlusest kirjutatud artikkel. Seal tehti puust ja punaselt selgeks, kust tuleb uute autodega majandava ettevõtte kasum. Kasum tuli 7 aastat vana ja miljon-poolteist läbi sõitnud auto müügist! Müügihetkeks oli auto end enamvähem tasa teeninud, aga kogu sõiduga teenitud raha oli käibevahend, mitte kasum. Selline väike näide ettevõtlusperspektiivi pikkusest.