Honda 2T kolviprobleem

[timukas]

Nii, vaja head nõu ja jõudu, et lahendada pildidl esinev probleem.
Vasakult paremale üritan ajalugu kirjeldada

Kasutatud silinder ja prox kolb, tulid rattaga kaasa. Eelmise omaniku väitel ca 15h.
Ratas koos, sõitis, kooles veits keskmistel põõretel. Hakkas nagu tööle ja oli niivõrd-kuivõrd paugutades paras lennuk, kui järsku puuks. Kokku ca 0.8h kellajärgi

Edasi, eemaldasin silindri nikasililt kolvijäänused. Tellitud sai Namura kolb. Vahetasin mõlemad vända simmerid. Kokku ja toimis. Kuid mitte kaua. Sai tagasihoidlikult isegi rajal käidud. Samaoodi, tahtis lendu minna ja oligi Finito. Suust tuli juba väga karvaseid sõnu.

Seekord prox'i kolb, vana silinder. Uuesti kokku. seekord sai ka uus orig. küünal. Karbuss käis maha, visuaalne kontroll tehtud ja kokku.
Sai väga vaikselt sõidetud, küünalt kontrollitud, oli suht valge. Sai nõela 4-ndalt astmelt 5-ndale tõstetud. Õhukruvi timmitud. käis nii, et kett väljas ja porikas tagant must.
sai vaikselt sõidetud, küünalt kontrollitud. järjest kõvemini sai keeratud, küünal oli ilus pruun, masin nagu lennuk. Sai rajal käidud paarkorda, kui esines silindri veesärgis pragu. Keevitada ei õnnestunud ja silinder läks kaalupeale.

Sai soetatud uus nikasil'i silinder, viimane kolb ringi tõstetud. Kolb oli väljalaske poolelt hakanud lähedat tutvust sobitama silindriga. See vana probleem ja puurisin kaks auku õlituse jaoks. Ratas koos ja käis hästi.
Sai mindud kohila rajapeale sellega. Väljas oli suht kuum, tühikäik jebis. Sai timmitud ja nagu toimis. Palju paugutada ei saanud, kui hale tirin käis sisse. Oligi valmis. Süda niigi juba kuumusest puterdas, nüüd pidi päris otsa saama. Küünal oli eemaldades pigem mustema poolne kui kui pruun, valgest rääkimata.

Nüüd tellitud Namura kolb ja loodetavasti jääb see pidama.
Aga, mida ma kontrollima-tegema peaks, et see ei korduks neljandat korda.
Põlemiskambri maht?
Sisselaske klapid?
Täis põõrdepeal pikalt saab karbussist küte otsa, lahja segu ja kolb aurustub hetkega?

[mx77]

mis sul õli-bena suhe on?

[timukas]

Ca 25:1

[madispilt]

Kui sul jah kütust täie valu juures piisavalt peale ei tule, siis põleb kolb sisse.

[stev666]

sama ka 2takti saaniga, väga ohtlik kui täis pööretel bena otsa saab. võib kolvi sulama panna

[argo_1974]

Minu arust kõik 3 kolbi selgete detonatsioonikahjustustega, ülemised välisservad sodid, samas kolvimantlid veel suht korras.

[timukas]

Minu arust kõik 3 kolbi selgete detonatsioonikahjustustega, ülemised välisservad sodid, samas kolvimantlid veel suht korras.

Nii, sellist vastust ma ootasingi. Kahjuks ei ole endal varem kokkupuudet detonatsiooniga ja selle hääle ja likvideerimisega. Youtube'st mingiaeg isegi kuulasin, mis hääl sellel detonatsioonil on aga ei saa sealt ka aimu.

Aga mis sammud ma tegema peaksin, et seda versiooni kontrollida?
Tean, et süüde peab õige olema.
Bensiini oktaanarv omab mingisugust tähtsust

[mx77]

Põhimõtteliselt peaks iga eestis müüdav 95 või 98 bena paras olema stock mootorile, kui mingit megatuuningut pole tehtud. eks sa võid ju korra ka lennukibensiini või siis VP Racing kütet proovida (viimast sai KTM-i poest Jälgimäelt)

[timukas]

Kasutan 95-te.
Küsimus pigem selles, et kuidas ma aru saan, et asi detoneerib ja mida ma selle likvideerimiseks teha saan.
Tõesti ei julge sõita enam, kui kolm kolbi vastu taevast lendant 5h jooksul. Neljandat ei soovi enam, kulukaks läheb noh.

[argo_1974]

Eks detonatsiooni soodustavaid tegureid on mitmeid, nt:

• squish clearance, 125cc silindrimahuga sportmootoritel peaks olema u 0,75-1mm
• tegelik kompressioon (põlemiskambri maht, lisaks annab resokas mootori ülelaadimise efekti)
• süütehetk (hilisem süüde -> väiksem detonatsioonioht)
• mootori temperatuur (jahutussüsteem toimib?)
• küttesegu (rikkam segu -> väiksem detonatsioonioht)

Küllap manuaal annab esimese nelja punkti kohta konkreetsemaid andmeid. Kui need korras, siis viimaseks tegevuseks oleks kütteseguga mängimine. Põhjus lihtsalt selles, et segu rikkamaks kruttimisega annab teisi põhjuseid kergesti maskeerida, aga liigrikka seguga mootor kaotab võimsuses. Pm sama kehtib ka kõrgema oktaanarvuga kütuse kohta.
Detonatsioon on kahetakilisel sageli kuulda kiirendamisel tekkiva metalse kõlinana, aga jällegi, kui see nähtus on suht piiripealne, siis ei pruugi üldse enne aru saada kui tükid taga (eriti kõrgetel pööretel). Eks mõõteseadmetega mõõta oleks kõige kindlam, aga need suhteliselt kallid (RAD - relative air density gauge, AFR - air/fuel ratio gauge, EGT - exhaust temperature gauge). Kui motokrossi harrastada, siis tasuks vähemalt EGT sebida ja heitgaasi max temp. u 650°C peale timmida.

[Mihkel250]

Kolbe oled sa korduvalt vahetanud, kuid keps on ikka sama mis alguses masina sees oli? Mingi ime läbi võib ju see ka olla vale (pikem)????? lihtsalt torkas pähe selline mõte korraks.

[aivar_]

kuigi tõenäosus väike tasuks kotrollida kas silindel pole ovaalne. teoorias peaks seda kotrollitama silindri taastamisel kuid mine sa isahane juttu tea.

[2715]

Kolbide väljanägemist kommenteerides, siis esimene kindlasti detonatsiooni nahka läinud.
Teise liigitaks hõõgsüüte süüks ja kolmandal on mõlemad nähtused esindatud.
hea oleks näha pilte kolbide siseküljest et täpsemalt arutleda nähtuse üle.
Praegu, nägemata sisekülgi pakuks liialt varajast süüdet ja lahjat segu.
Inimesed on teinud igasugu kummalisi asju ja saanil on selline asi juhtunud papist tehtud silindrikaane tihendi pärast.
Siis on veel võimalus, et keegi on maha võtnud silindrikaant ja surveaste on liiast selle süütenurga ja segu jaoks.
Kokkupannes võiks pista kompressioonimõõtja peale ja pisut vändaga tööd teha.
Väärtused üle 200-210psi teevad sel juhul ettevaatlikuks.
Siis kaane põlemiskambri pinna, kui on selline krobeline ja täpiline ära parandama kindlasti.
125 on veel kummaline omadus üle kuumeneda sellise pisiasja pärast nagu resoka ühenduse silindrile lekkimine või isegi praod resoka esimesel kolmandikul.
Häälesummuti mittesobiv takistus on ka üks soodustav tegur.
Kui karbussil on elektriline võimsusdüüs, siis selle mittetoimimine on ka reaalne variant.

[andrias]

Peaks piinliku täpsusega üle vaatama kõik lisaõhu saamise võimalused ja resonaatori olukord. Üks ktm just läks kokku odava õli ja mõrade tõttu karburaatori lõdvikus. Sesama cr125 mootor oli peal ka minu husqvarna 125l. Juhend ütles kül seal õli vahekorraks 1:33-1:35. Õli peab küll olema hea aga seda ei tohiks olla liiga palju. Liigne tahma tekkimine põhjustab hõõgsüüdet, ülekuumenemist ja omakorda detonatsiooni. Lisaks ei saa sa enam küünla värvuse järgi aru kas seda värvib liigne õli või liigne kütus.
Ja liiga hea minek viitab alati pigem lahjale kui rikkale segule.
Ja veel tuli üks asi meelde. Antud mootoril tuli lahti veepumba hammasratta kinnitus mutter(täpselt ei mäleta). Plastik hammasrattal tulid hambad ära ja veepump ei käinud enam. Veelkord ei oska muud soovitada kui juhend kätte ja kontrollida, kontrollida, kontrollida.

[Maccaroni]

alumisel pildil vasakpoolsed 2 viitavad jahutusvedeliku lekkele peatihendi vahelt. kui jahutuse leke on põhjus, siis ei piisa alati ainult tihendi vahetusest vaid tuleb kindlasti pea ja silindri tihendipinnad kriitilise pilguga üle vaadata.
"ärahammustatud tükk" vihjab samuti jahutusvedeliku sattumisele, kuigi võib samahästi tekkida ka kolvi ülekuumenemisest. jahutusvedeliku sattumisest tekkiv temperatuurivahe muudab alumiiniumi hapraks.
erosioon kolvi servades viitab kindlasti ka ülekuumenemisele, mille üks eelpool väljatoomata lisapõhjus saab olla veel liiga kuuma tüüpi küünal.

[timukas]

Jah, põhjuseid on palju ja hakkan neid kontrollima. Täna lähen uuele kolvile järgi ja hakkan asja lahkama. Teen vanadest altpoolt ka pilte.
Aitäh igasuguse adekvaatse info eest, mida ootan ka edaspidi.
Lisan veel, et silindripea tihend on orig. plekist ja igakord lahtivõtmisel uus pandud. Viimased korrad ei eemaldanudki pead, vaid tõstsin silindri lihtsalt maha.
Resokas on mõlkis, tihen ka lekib silindripoole(kui palju on palju, raske õelda)

[2stroketaliban]

Juhul kui mehhaanilises osas peaks kõik ok olema siis elu on näidanud, et 2t puhul 95 bensiin põhjustab väga palju peavalu, on ka halvema kvalittediga 98 taolisi asju korraldanud. Samas sõites koguaeg korraliku tankla 98ga segu 1:35-1:40 pole mingeid probleeme ning veel mõne aja eest peeti 95bensiini kasutamist krossiratastes eriti rumalaks tegevuseks.

[mx77]

Jah, põhjuseid on palju ja hakkan neid kontrollima. Täna lähen uuele kolvile järgi ja hakkan asja lahkama. Teen vanadest altpoolt ka pilte.
Aitäh igasuguse adekvaatse info eest, mida ootan ka edaspidi.
Lisan veel, et silindripea tihend on orig. plekist ja igakord lahtivõtmisel uus pandud. Viimased korrad ei eemaldanudki pead, vaid tõstsin silindri lihtsalt maha.
Resokas on mõlkis, tihen ka lekib silindripoole(kui palju on palju, raske õelda)

2-taktilisel reguleeritakse silindri alumise tihendi paksusega õige "squish" väärtus paika. Selleks mõõtmiseks võid kasutada näiteks tükikese jootetina traati.

[timukas]

Nüüd 4 kolbi rivis.

Squish jootetinaga mõõdetud. 4 mõõtekorra tulemuseks sain 1.4-1.5mm

'

Hetkel liigun kahel kargul ja väga raske ümber motika toimetada.
Kui parem, vaatan-nokitsen edasi

[mx77]

Ei tea täpselt mis need Honda numbrid peavad olema, aga see 1,4-1,5 tundub nagu suur. KTM-i võrril pidi mälu järgi olema vist 0,45mm.

[2715]

Nüüd, olles näinud ka sisemisi pooli siis tööreziim läheb ainult lõpupööretel väga valeks sest muidu oleks kolvid ka alt mustaks põlenud aga praktiliselt pole ja seega see valus tuli, mis ääred on võtnud väga lühiajaliselt olnud.
Seega kui karbussil on elektriline võimsusdüüs, siis selle probleem võiks olla.
Tavaliselt on 2t karbussidel veel siibri andur (TPS) mis on seotud nii võimsusdüüsi kui ka võibolla süütenurga muutmisega.
Lisaks veel süüte seadmisel võib olla liiga varaseks pandud ja ka süüteploki viga on võimalik.
Seega võiks stroboga kontrollida mida süütenurk teeb kui pöörde lasta.
Kolvi ja kaane vahe võiks ka ajada sinna 1mm kanti näiteks tehes silindri alla vihikulehest tihendi.
Siis veenduda, et pole kaant maha treitud näiteks kompressioonimõõtjaga mõõtes üle 210 psi on juba kahtlane.
Peale sissesõitu võiks sooja mootoriga korra põhja keerata ja veenduda, et ei lähe lõpuni pöördesse.

[mx77]

Tekkis üks mõte vahepeal.
Honda võrridele tekkis mingist ajast elektriline väljalaskeklapp. Sa oma pilli aastat ei maininud, aga kas sul on selline või mitte. Kui jah, siis äkki on selle töös mingi kala?

[Maccaroni]

Tekkis üks mõte vahepeal.
Honda võrridele tekkis mingist ajast elektriline väljalaskeklapp. Sa oma pilli aastat ei maininud, aga kas sul on selline või mitte. Kui jah, siis äkki on selle töös mingi kala?

karpa võimsusdüüs, elektriline väljalaskeklapp... mõtlete ilmselt power valve nimelist vidinat moodsatel 2-taktilistel. see on servomootoriga elektriline klapp väljalaskekollektori ülaservas. pööretel tõstab ehk avab väljalaskeakna ülaserva, ehk siis väljalase avaneb varem.
sulamisjälg paistab olevat esiosas e väljalaske pool. ei saa seda põhjust välistada.
tavaliselt klapi servo "siristab" oma asendeid süüdet sisse/välja keerates. oli seda kuulda, et asi toimis?

[timukas]

Täpsustan natuke.
Minu võrr on samkompunn aastakäigust 99-03.
Mootor oli kruvikeeraja ja haamriga nii ära remonditud, et kõlbas vaid kaalupeale.
Kolvigrupp oli ok.
Mitu nädalat passisin ja õnnestus inglismaalt saada mõistliku hunniku € eest komplektne bottom-end, koos kõigi cdi, reed valve jne pudruga. Sain kauba kätte ja see oli igati ootuspärane ja mitte matsi kombel ära remonditud. Kuna minu mootor oli aastast 99, siis see oli honda power port (HPP) väljalaskega. 03 aasta mootor aga radical combustion (RC) väljalaske klapiga.
Tagumised silindri kinnitus tikkpoldid olid täpselt augujagu nihkes. Puurisin-keermestasin ja paigaldasin uued tikkpoldid. Mootoril tuli veel vahetada pisike hoob, mis liigutab väljalaske klappe. RC oma HPP vastu siis. Tsentrifugaal hammakas või mis iganes ta nimi ka on, tundus identne. Vaadatud-kontrollitud, et põõret andes liigutas edukalt klappe.
Sellega oli kahe erineva aastakäigu mootoridetailid kokku vaaritatud.
Antud mootor ei oma ei gaasi asendi andurit ega muud säärast, lihtlast nõks uuemat cdi'd. 99a on jäänud põhimõtteliselt tugevam raam ja suurem radiaator, see aga hetkel teine teema.

[andrias]

Nojah, tutvustusest olekski võinud alustada.

[mx77]

Sul võib olla see probleem äkki et uuema mudeli CDI süütemap ei sobi sinu vanema silindriga kokku lihtsalt?

[timukas]

Nojah, tutvustusest olekski võinud alustada.

Vabandust. Ei pidanud vajalikus esialgu lisainfot pritsida, on oht, et teeb üldpildi liiga segaseks.

[2stroketaliban]

Kui gemüüsetada kahest erinevast mootorist kokku siis probleemiks saab üldjuhul karburaator ja selle settingud mis ei hakka niisama lihtsalt kompotiga kokku. Reeglina on kolvi nö põlemine/sulamine tingitud kas liiga s...st bensust mis tekitab liigset kuumust või lisaõhu samuti liigse õhu ja vähese kütuse saamisest. Samuti süüte vale asend või siis millegi nö läbi olemine väljendub reeglina väga imelikus mootori käitumises, elu on näidanud, et krossirataste puhul tehakse vead reeglina kõige lihtsamas mehhaanilises osas siiski

[timukas]

Eile vedasin ennast motika juurde. Lahkasin, vaatasin rahulikult. Inspekteerisin sisselaske klappe, need olid ok ja pidasid. Ei ole mõõtnud veel seda klapivahet, mis peab mahtuma 0.2mm sisse. Uuema mootori sisselaske klapid on suuremad. Suuga puhudes on takistuse vahe tunda.
Süüde on originaal ja näppimata, kruvidel kõigil ilusti valge värv peal ja mina neid ei puutu, vaid kontrollin.
Silindri alumise tihendi tegin ka, küll mitte vihikulehest, vaid kohalikust vallalehest. Orig. tihend suht paks, läks meelest mõõta nihikuga. Kui uuesti välja lähen, teen seda. Pigistan augutangidega veel uude tihendisse augud ka sisse. Näppudevahel töötlen uue tihendi silliga kokku ja peale.

Karburaator on mul Keihin PJ 15n-a-mj ( ja mingi T Laandne pilusima märk). Sellel peaks floatation height olema 16mm. Selle kontrollin ka ära.

Nüüd, aga leidsin suuretõenäosusega vea ka üles. Nimme uuema mootori karburaatori ja sisselaske klapi vaheline ühendus on veits suurema läbimõõduga, kuna mõeldud teisele karburaatorile. Leidsin sealt vahelt liivaterasi. See seletaks ka kolvide peal olevate kriimude põhjuse. Orig. klamber on ristpea peene poldiga, mis muidugi aastateha suht ära keeratud ja ilmselt ei pigistanud piisavalt kokku. Asendan selle poldi ja veendun, et see raibe seal ka kinni oleks.
Teen, koostan ja kontrollin edasi

[timukas]

Silinder lõplikult peal. Squish jäi 1-1.05mm.
Karburaator koos sisselaske klappidega paigas. Kummist lõdvik on kõigele lisaks rohekm kui 10a kangestunud. Paigaldasin korraliku klambri ja kasutasin hermeetikut.