Huumorit

[koi]

Kas mäletate veel, kuidas nõuka ajal restosse või baari minnes pidi jantima?
Uksel ootas uksehoidja, kes ütles alati, et vabu kohti pole! Vaba koht leidus peale kolmeka või viieka poetamist uksehoidja pihku (enamasti nagu vana tuttavat kättpidi teretades). Aga siis läks edasi jamaks, sest kuskilt põranda praost või lihtsalt tühjast, ilmus administraator. Need olid tavaliselt eriliselt kiuslikud. Küll huvitas neid külastaja vanus, riietus(näiteks lipsu puudumine) ja veel sada asja. Raha õnnestus neile harva sokutada, sest tavaliselt olid need üdini ideelised (omaarust).
Vat sellest ajast on mul sõna"administraator" kuuldes selline kerge tõrge aksepteerida kogu asjapulka.
Tänapäeval on muidugi funktsioon nii adminnil (siin foorumis vähemalt) ja model hoopis teine.
Modeks võib tituleerida ka plangu värvijat, kes värviga peidab plangule soditud suguelundi kujutist.
Ja siis ta pole mingi pidur...