Kellegi teise XJR1300 SP 2000a

[keegimuu]

Pärast soodapritsi seisid asjad tükk aega niisama. Kuni kraapisin raha kokku, et jupid ära tellida.

Tellisin:
Uued küünlad
Karteri tihend
Nukkvõlli ketipinguti tihend
Klapikambrikaane tihend
Klapikambrikaane kruvidele tihendid
Plokikaane tihend
Ploki ja mootorikarbi vahel olev tihend
Kolbidele uued sõrmed
Uued sisselaske kummid
Leegitorude tihendid
Õlifiltri korpusele tihendid
Klapi sääre tihendid
Ketipinguti

Kui need kohale jõudsin asusin plokikaane kallale. Algselt ei kavatsenud klappe lapata, kuna nett on vastandlikku infi selle tegevuse kohta täis. Aga kui kõik klapid paika panin ja lekketesti tegin siis otsustasin nad ikkagi käsitsi üle lapata.

Mingi aeg sai ka mootori alumine pool diisliga läbi loputatud. Kõige rohkem kardangi tegelikult seda, et askeldamise käigus on mootorisse liiva või muud jama sattunud, mis hiljem hakkab probleeme tekitama. Kuna töökeskkond oli selline räpane ja mitte kõige ideaalsem on selleks üsna suur võimalus. Püüdsin asja küll tegevuse käigus nii puhtana hoida kui võimalik aga kunagi ei tea, kui pole tervet karpi lahti kakkunud ja kõiki asju eraldi ära puhastanud. Eks tulevik näitab selles osas.

Klapid alguses:

Vasakul on siis pärast keemilist leotamist ja paremal on koos nõgiga millega klapid algselt kaetud olid.

Klapid pärast lihvimist:

Lihvimine oli ikka jube tüütu töö. Selleks läks vist mingi nädal. Iga õhtu mässasin mingi tunnikese. Kuna iga klapp tuli lihvida uuesti kokku panna, et testida kas peab ja kui lekkis siis koost lahti võtta ja veel natuke lihvima jne. Algselt lekkisid nad kohe kui vedelikku sai kambrisse kallatud aga pärast pidasid ilusti kinni. Loodetavasti oli sellest kasu ka.

Silindreid ma hoonima ei hakanud. See on ka jälle selline teema mille kohta liigub palju folkloori ja naised-saunas-rääkisid tüüpi juttu. Mulle meeldib asju üldiselt ikkagi teha tõendite põhjal mitte kellegi kõhutunde põhjal. Kuna silinder on seest kaetud ka nikasiiliga mis väidetavalt on väga tugev kate ja hoon sellele väga midagi ei tee ning kartuses asja hullemaks teha otsustasin selle asja tegemata jätta. Üks link ka, kus seletab täitsa hästi lahti miks see tehnika soovitatud pole: http://www.snowvalley.20m.com/bikes/dnthone.htm
Ehk teadjamad mehed teavad muud juttu rääkida. Silku ise tundus heas korras olevat. Mingeid kriime ega kahjustusi ei olnud. Käega katsudes tundus ilus sile ja crosshatch oli ka veel kõikides silindrites näha ilusti. Muidigi spetsiaal tööriistadega tolerantse üle ei mõõtnud. Selle poolest natuke poolik töö.

Kui plokikaas lõpuks valmis sai hakkasin asju altpoolt vaikselt paika sättima. Kõigepealt said siis kolvid paigaldatud:

Pärast seda tõstsin püti peale:

Ütleme nii, et seda tegevust ei soovita kellelgi üksinda teha. Olin selle tegevuse jaoks ostnud kaks tööriista komplekti kus olid rõngastekompressid sees. Minu õnneks selgus paigaldamisel et nende pressidega pole mitte essugi peale hakata kuna need ei mahtunud lihtsalt poltide vahele. Seega sai kogu operatsioon käsitsi läbi viidud. Sõrmedega rõngaid pressitud ja silindrit samal ajal udjades. Kaks kesmist kolbi kõige pealt ja siis äärmised. Tõsine peavalu oli ja korraks tuli täiesti lootusetuse tunne peale, kui rõngad mitmendat korda juba uuest välja olid hüpanud. Lõpuks sain küll kõik ilusti sisse. Ise ka ei tea kuidas see võimalik oli. Loodetavasti midagi paigaldamise käigus ära ei lõhkunud. Vändast sai ringi neid aetud küll ja kõlas normaalselt. Midagi ebatavalist ei tundnud. Aga eks see tuleb välja alles käivitusel või kasutamise ajal.