Kellegi teise XJR1300 SP 2000a

[keegimuu]

Lugu lähebki edasi siis kuskil oktoobrist kui ma võtsin ette tsikli laiali lammutamise just selle neetud klapikambrikaane tihendi pärast. See lekkis nagu siga keda veristatakse ja plokikaan oli üleni kõrbend õliga kaetud millest ma tahtsin lahti saada. Ega mul kindlat plaani ei olnudki. Hakkasin järjest juppe küljest rapsima, mis aga ette jäid. Üks asi viis teiseni ja lõpuks oligi seis selline:

Kõige selle rapsimise käigus puhastasin kõik kiiged ja raamid ja asjad ka ära mis olid pori/pigi/õli ja teab mis muuga kaetud. Seda sodi oli ikka väga palju ja töö oli väga räpane.

Plokikaane võtsin maha kui mootor veel raami küljes oli. See oli väga robustne tegevus. Tihend oli metallist mis jäi kaheksa kinnituspoldi külje ja plokikaane enda poltide külge. Võimatu oli seda sünkroonis liigutada. Närv läks ikka väga mustaks seda tehes. Ütleme nii, et üksinda on neid asju ikka täielik keemia teha. Alati aitab kui on teine paar käsi abiks võtta. See, et mootor veel raami peal oli ei aidanud muidugi kaasa.

Karpad võtsin kõige esimesena ette. Need olid samuti täieliku sopakihiga kaetud. Hulganisti carb cleanerit ja käsitööd läks nende puhastamiseks. Selgus, et karpades mingid vedruga tihendid mis kontrollivad ujukeid olid täiesti läbi. Need sai välja vahetatud ja karpad täielikult puhastatud. Selle töö käigus sai nii palju bensuaure sisse hingatud, et vahepeal oli narkari tunne. Ühe karbussiga juhtus ka õnnetus puhastamisel. Korpus kukkus maha ja külmkäivituse ahela toru paindus kõveraks. Tagasi painutades murdus see hoopiski ära, sest oli tegemist messinguga. Tagantjärgi tarkusena sai mõeldud, et oleks pidanud toru ennem paindekohast kuumutama ja siis tagasi proovida väänata aga noh kool on kool. Selle jama pärast seisis karpade kokkupanemine üsna kaua. Küll ma proovisin seda liimida ja mingite tehismetall määretega seda tagasi kinnitada. Lõpus aitas ikkagi tööõpetuse tund. Sõbra sõbra kaudu sai imepeenikese puuriga vana torujäänus korpusest välja puuritud. E-bayst sai sama läbimõõduga toru ostetud. Toruga oli lisaks see probleem, et toru väljapoole ulatuv ots oli imepisikese auguga. Kuumutasin toru ja vormisin haamriga otsa tömbiks. Siis sai ostetud miski veel imepeenikesem puuri ots (0,8mm vist oli) ja näpuvahel sai torusse augud puuritud. Siis sai toru õigesse mõõtu lõigatud ja keemilise metalliga auku paigaldatud. Tulemus sai üsna originaalilähedane. Selle jama lõppedes saigi karpad uuesti kokku kruvitud. Praegu ootavad kapis oma hetke.

Kahjuks laiali lammutatud karpadest pilte pole, sest ma ei suvatsenud projekti alguses pilte teha. See põhjustas muidugi mõningaid ärevaid hetki hilisemal kokkupanemisel.

(väga nukker, et foorum piltidele automaatset resize ei tee. lõikab pooleks kuidagi. kui brauserit pikemaks venitada siis näitab ülejäänud osa ka.)