Platsieksam:50-ne pidurdus märja teega?

[Tsikkelröövel]

Nüüd kõik arutavad siin, mitu näppu jne, samas tasuks lugeda üle, mida kirjutas -Tomm. Seal on täpne füüsikaline ja tehniline põhjendus, miks tuleb enne pidurdada tagapiduriga ja siis kohe esipiduriga. Nii ongi. Kirjutasin ise enne pea detailideni sama jutu, aga õnnestus see saata "ei kusagile", no ei viitsinud uuesti kribada. Ja andku tagapidur kasvõi 5% pidurdudjõust, milleks sellest loobuda? Ja näppudega on nii, et asjatult ju näppe piduril ei hoia, samas, kui häda käes, kas mõnel on aega üle lugeda, palju neid heeblile sai? Adrenaliinilaksu all tõmbad end või ühe näpuga üle nipli, kui ei suuda mõistust kodus hoida.

Minu meelest kirjutas sellest midagi vist ka Randmevääne?

[arendaja]

On Tallinnas üks autokool, kus abs ratas. Õpilased müravad nagu õpilased ikka, pidurdavad ja kõik ok. Ükspäev aga pooled pidurdusharjutust tehes käivad käna...põhjus lihtne! See päev abs oli saba andnud ja toimis nagu tavaline ratas. Paraku õpilastel ei olnud õiget pidurdamisoskust. Õpetaja kusjuures ei olnud õpilastele maininud, et see üldsegi abs ratas. Sellised õpetamismeetodid siis :s

Aktiivsusest näha, et oluline teema. Tore näha diskussiooni. Järgmine teema võiks olla põikeharjutuse sooritus

[joel]

Pidurdada tuleks ikka vastavalt vajadusele. Kui natuke vaja pidurdada, siis ainult ühe näpuga. Seal saab ka veel vahet teha, et imeõrnalt pidurdad väikse sõrmega ja kõvemini pidurdad nimetissõrmega ja kaks vahepealset varianti on veel ka.

Mis aga puutub tagumise ja esimese piduri kasutamise järjekorda ja ajastamisse, siis pole seal absoluutselt mingit vahet, kuni pole käes hädaolukord. Ja hädaolukorras pidurdad instinktiivselt nii, nagu harjunud oled v.a. see, et ehmatusest rabad tõenäoliselt kohe ja kõvasti. Esipiduri kohe ja kõvasti rabamine, lõppeb seda suurema tõenäosusega blokeerunud esirattaga, mida vähem on kaalujaotus selleks hetkeks esirattale nihkunud.

[Ardilla]

Ps: eksamit saab teha oma rattaga ja ABS pole keelatud. Tuleb eksamiks sebida absi ratas.

Läheb see ABS-iga ratas ka alt ära nagu sipsti, kui ikka üle pingutada.

mida suurem maastur seda kaugemale talle metsa järgi minna. Ehk kõike tuleb teha mõistusega ja kui ikka nii ebakindel siis vara eksamile ja liiklusesse ronida, pigem harjutada kogenud inimeste silma all.

Autokool on Osa ühing kahjuks. Vaadates kui lihtsalt paljusid asju üle lastakse tekib nii mõnigi küsimus. Kõige halvem on see kui õpetatatakse valesid sõiduvõtteid, ei seletata või lihtsalt lastakse üle.

Pärast loed kuidas 500 cm on vaja rooli amorti, et linnas sõta ja see oli põhjus miks kiirendamisel kukuti. Või veel mida huvitavamat.

Olen otsa alt pidurdanud ja ega koolis tehnikat palju ei seletatud. Ise tuled kuidagi millegi peale. Päeva lõpuks enne eksamit õpetas üldse mind sõber platsil. Ja siis polnud mingit küsimust eksam esimese korraga läbi teha. 10 h ikka sõtma ei opi.

[TarmoM]

Pidurdada tuleks ikka vastavalt vajadusele. Kui natuke vaja pidurdada, siis ainult ühe näpuga. Seal saab ka veel vahet teha, et imeõrnalt pidurdad väikse sõrmega ja kõvemini pidurdad nimetissõrmega ja kaks vahepealset varianti on veel ka.

Mis aga puutub tagumise ja esimese piduri kasutamise järjekorda ja ajastamisse, siis pole seal absoluutselt mingit vahet, kuni pole käes hädaolukord. Ja hädaolukorras pidurdad instinktiivselt nii, nagu harjunud oled v.a. see, et ehmatusest rabad tõenäoliselt kohe ja kõvasti. Esipiduri kohe ja kõvasti rabamine, lõppeb seda suurema tõenäosusega blokeerunud esirattaga, mida vähem on kaalujaotus selleks hetkeks esirattale nihkunud.

Ei ma ei saa ikka vait olla, pean veidi targutama veel.
Ei olegi vahet kuidas sa tavaliselt seisma saad, enamasti võid ka puhta mootori pidurdusega hakkama saada. Koolitusel osalenu on isegi öelnud, et ta ei kasuta kunagi esipidurit, sest ta sõidab nii rahulikult ja saab ka tagumisega pidama. Ja muidugi saab, point ei olegi selles. Probleem tekib siis kui on vaja just äkiliselt ja ootamatult midagi teha. Ja vot siis ei tule see teooria kohe kindlasti meelde koheselt ja oledki võsas omadega. Ehk et siis lihasmälu on oluline ja kui juba valesti harjutada, siis võib päris kindel olla, et kriisiolukorras ka valesti tehakse.

Kurja, ma lähen selle jutu peale ja teen mõningad tiirud platsiharjutusi Raadi vanal lennurajal. Tahab veel keegi liituda?

[rainz66]

ok,tegin siis mina täna oma eksami ÄRA! 50,pidurdus puhtalt ainult esipiduriga ja sain enne lõppu ilusti pidama! Põlvedega vajutasin vist paagile mõlgid sisse ja tulgu mis tuleb kõvasti pidurit (nelja näpuga,käed lõdvad)!Ma suur mees ja amordid läksid põhja vist-eksamineeria kah naeris! Juheiiiiiiiiiiii,load käes! Üks legaalne motomees jälle tänaval juures! Suur kummardus ja tänud kõigile kes viitsisid näpunäiteid jagada! Juheiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!

[demineerija]

Üks legaalne motomees jälle tänaval juures! Suur kummardus ja tänud kõigile kes viitsisid näpunäiteid jagada! Juheiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!

[pühak]

Õnnitlused!

[Rain]

Õnnitlused!

Loodetavasti tuleb sügisel veel üks legaalne motomees juurde, autokool peaaegu läbi

[villy]

Õnnitlused!

Olen siin teemaarendust jälginud ja kui ma ei eksi, siis olen kuulnud ka, et tagapiduri hetk enne vajutamine viib esiamordi nö sobivamasse "tööasendisse" esipiduri rakendundumiseks.

PS. Ise tihti unustan jalga tagapiduri pedaalil varuks hoida seet kallutades läheb teinekord varvas vastu maad.

[õemehe õemees]

Parafraseerides Singer-Vingerit: "Sinna tänna taguots lendab ...", ehk alati on nii tore tunne, kui äkkipidurduse ajal tagaratas plokki saab vajutatud.

[urmas66]

Nõukaaegsete ratastega sõitma õppides ei kasutanud me keegi esipidurit esimesena,sest siis oli ratas alt läinud kohe.Kogu elu käis ikka tagapiduriga ja esipidurit sai suurematel kirustel ka nö abiks kasutatud.Trossiga esipidur ei olnud ka eriti efektiivne,sest tuli ikka kõva jõudu rakendada,et korralikult võtaks.Mul tänaseni see tagapiduri kasutamine kiiruse vähendamisel tavaline ja äkkilisemal juhul ka ikka enne taga ja siis kohe esi.Lihasmälus on lihtsalt nii.Pole küll tagapiduriga pidurdamise pärast end külili lasknud.Ja taga ratta plokkilaskminme on pea alati kontrollitav.Tgapiduril jala hoidmine vajalik selleks,et kui asi juba nii hapu ja vaja külg maha panna,siis seda ka lihtsam teha.

[Anjolle]

Tgapiduril jala hoidmine vajalik selleks,et kui asi juba nii hapu ja vaja külg maha panna,siis seda ka lihtsam teha.

Millal see asi nii hapu siis on?

[urmas66]

Tgapiduril jala hoidmine vajalik selleks,et kui asi juba nii hapu ja vaja külg maha panna,siis seda ka lihtsam teha.

Millal see asi nii hapu siis on?

Tore oleks kui see kellelgi nii hapuks ei läheks,et seda vaja teha oleks.Endal see olnud kunagi väga ammu,aga kui poleks maha keeranud,oleks veokale küljepealt sisse kütnud.Sant olukord kui kurvi taga on tee , 100% kõrvalteelt tulnud veokat täis

[Anjolle]

kui poleks maha keeranud,oleks veokale küljepealt sisse kütnud.Sant olukord kui kurvi taga on tee , 100% kõrvalteelt tulnud veokat täis

Kas libistasid end siis veoka kõhu alt läbi või pidurdab taguots paremini kui rehvid ja pidurid?

[tfr]

Mina olen kaks korda ette keeranud auto peale ratta alt ära pidurdanud. Teoreetiliselt tegin muidugi kõik valesti, samas pidama ei oleks ma kummalgi korral kindlasti saanud ja mõlemal korral libises ratas küliti vastu ettekeeranud autot, mina sellest mööda. Ja usun, et vähemasti oma situatsioonides praktikas õigesti pidurdades autot tabades oleks rohkem haiget saanud.

[Tsikkelröövel]

Külili läinud ratas libiseb iga kell paremini, kui püstine ratas korralikult pidurdatuna. Kes on külili pannud, teab suurepäraselt, kui kaugele ratas sinust "ette jõuab", oma tagumik pidurdab alati paremini, kui külili ratas. SAMAS: korralikult pidurdatud ratas pidurdab jälle alati paremini, kui su tagumik! St tegelikult on päris suur tõenäosus, et oleksid ikkagi pidama saanud ilma külili laskmata. Muidugi, ma ei näinud Su situatsioone. Kui ka ise alles teisel pool ettekeeranud autot pidama said, tont teab. Samas, külili laskmine võtab ka aega ja efektiivsest pidurdamisest selle juures eriti rääkida ei saa...

[Yerba]

Külili läinud ratas libiseb iga kell paremini, kui püstine ratas korralikult pidurdatuna. Kes on külili pannud, teab suurepäraselt, kui kaugele ratas sinust "ette jõuab", oma tagumik pidurdab alati paremini, kui külili ratas. SAMAS: korralikult pidurdatud ratas pidurdab jälle alati paremini, kui su tagumik! St tegelikult on päris suur tõenäosus, et oleksid ikkagi pidama saanud ilma külili laskmata. Muidugi, ma ei näinud Su situatsioone. Kui ka ise alles teisel pool ettekeeranud autot pidama said, tont teab. Samas, külili laskmine võtab ka aega ja efektiivsest pidurdamisest selle juures eriti rääkida ei saa...

No aga kui koba peale ja oskamatusest end külili pidurdatakse, siis on pärast alati hea öelda, et näe, lasin meelega külili...

[Mhhh]

...
Esiratta plokki minemisel on vähe neid, kes sellest kukkumiseta välja tulevad.
...

Ma tulin.

Platsisõidul (mitte eksamil) 50'lt pidurdasin ning võttis lappama. Võib nimetada algaja õnneks?

[pühak]

Mina ka. Kruusateel.

[Medic]

Kuna vaatan, et minul on eelnevalt kõnelejatest natuke teine seisukoht jagan ka siis oma arusaama pidurdamisest.

Siin on siis lühikirjeldus kuidas pidurdamine minu jaoks on "arenenud".

1. Esmalt kasutasin eelkõige tagapidurit kehveimais ilmastikuoludes ning esimest peremates oludes.
2. Esipiduri kasutamine muutus pealmiseks.
3. Lisasin tagapiduri kasutamise taas kasutuskõlblikuks & eelkõige kasutasin seda eelpool mainitud viisil(esimesena tagupidur järgneb esipidur).
4. Kasutan mõlemat pidurit koos, kusjuures tagupidur on tagasiside teeolude/libisemise kohta reaalajas ning lubab hinnanguliselt eeldada esipiduri võimekust.

Seletus nende pidurdusmeetodite kohta:
1.
Algaja ei suuda kontrollida mõlemat pidurit korraga nii, nagu peaks ning oleks oluline seda teha. Seepärast ma ei soovitakski niivõrd kombineeritud pidurdamist kui see olema peaks kui oskused & kogemused veel vajaka jäävad. Lihtsam on hinnanguliselt lihtsalt pidurdada tagumise piduriga juba varem kui tegemist on raskendatud sõiduoludega. & kui vaja siis vaheta ning pidurda esimesega & proovi lihtsalt keskenduda piduri hoidmist "õiges tsoonis".
2.
Kui oskust ning kogemust on juba kogunenud siis võib 90% pidurdustest rahulikult läbi viia vaid esipiduri abiga, see hõlbustab ka tunnetuse arenemist.(keskendud vaid ühele näitajale)
3.
Peale seda, kui esipiduri kasutamine on üldiselt "käpas" julgen igati soovitada palju mainitud "esmalt tagumine siis esimene" tüüpi pidurdamist. Sellel meetodil on mitu eelist.
Lisaks minuarust ebaolulisele faktorile kaalu ajotamisel, on palju olulisem roll just tagasiside tee olude kohta selle pidurtusviisi tugevaim külg, jälgid olukorda miks pead pidurdama visuaalselt & teeolud jätad rohkem pidurduse tunnetuse jaoks(Tagapidur on sageli lihtsalt ennetav & olukorda hindav varajane pidurduse staatus kus lisatake esipidur juurde vaid vajadusel).
Nimelt kui tagumine rehv X põhjusel oodatust varem loha võtab siis oskad hinnata ka esimese piduri "alavõimsust", või kui tagumine pidurdab väga hästi, siis tõenäoliselt teeb seda ka esimene.
4.
Viimane variant on tegelikkuses lihtsalt rafineeritud edasiminek eelnenud pidurdusmeetodile. See eeldab pikemat kogemus spetsiifilise mootorattaga & areneb vaid ajapikku koos sõidukogemusega. Siin oled sa juba enne pidurduse teostamist teadlik teeoludest kuna jälgid seda pidevalt, oskad hinnanguliselt ennetada rehvi pidamist(soe või külm rehv/tee piduri ketas & klotsid) ning sinu pidurdamise tunnetus on piisavalt hea, et oskad kontrollida mõlemat pidurit üheaegselt. Hinnanguliselt pidurdad sa piiripealselt mõlema piduriga kuid ehk vaid natuke agresiivsemalt tagapiduriga(muidugi seni kuni tagarehvil on veel kontakt), et hoida elus tagasisidet tee/rehvi omaduste kohta.

Lugupidamisega,
Medic

[Villem]

Siiski on k6ige 6igem 6ppida 6iget pidurdustehnikat juba esimesest platsis6idust alates. Kuigi ma ei tea, kas meil on eriti s6idukoole, kes sellega tegelikult ka tegelevad. Valesid harjumusi on v2ga raske muuta ja v2lja harjutada. Gaasi oskab igayks keerata, nagu elu on n2idanud, aga pidurdada oskavad vaid v2hesed. Ohtlikus olukorras minnakse ehmatusest krampi ja ongi jama k2es. 6iget pidurdamist tuleb harjutada nii kaua, kuni see saab refleksiks ja sa suudad ka ohtlikus olukorras k6ike kontrolliall hoida. Ei ole ikka p2ris nii, et 6pime tasakaalu ja gaasiandmise selgeks, vahetame paarkorda k2iku ja sooritame eksami - olemegi valmis liikluses osalema ja kyll siis juba 6pime, kuidas ellu j22da. Siinkohal koputan mitte ainult s6idukoolide vaid ka k6igi ratturite sydamele. Minge k2ige Motosurvivalil, minge otsige tyhi plats kus harjutada pidurdamist ja 6iget s6iduasendit ning tehnikat! Kulutage paar jooksu rehve sellega l2bi - see ei ole kokkuhoiu koht! Kaalul on teie enda elud!

[Tsikkelröövel]

Arvan ka, et õige on õppida kohe õiged võtted. Automaatkäitumisest on pärast väga raske lahti saada. Nagu minul Jawa-jalast näiteks. Siiamaani pean alati mõtlema, et kumba pidi käigud käivad ja kui ei mõtle, siis lülitan ikkagi, nagu vanal Jawal.

[yeekim]

...

No aga kui koba peale ja oskamatusest end külili pidurdatakse, siis on pärast alati hea öelda, et näe, lasin meelega külili...

Vale puha
Ei pea ennast oskamatuks aga kui oli valida kas "kümnesse" või külili, siis mina valisin viimase.
Ei tasu teha mingeid üldistusi ja reegleid- iga situatsioon on erinev.

edu

[Paralax]

Kas iroonia detekteerimine on siis tõesi nii raske.... @yeekim

...

No aga kui koba peale ja oskamatusest end külili pidurdatakse, siis on pärast alati hea öelda, et näe, lasin meelega külili...

Vale puha
Ei pea ennast oskamatuks aga kui oli valida kas "kümnesse" või külili, siis mina valisin viimase.
Ei tasu teha mingeid üldistusi ja reegleid- iga situatsioon on erinev.

edu

[jyrxxx]

5 lehekülge teemat kus igaüks õpetab kuidas eksamil pidama saada?

[Sniff]

5 lehekülge teemat kus igaüks õpetab kuidas eksamil pidama saada?

+1. Minu arust oli see kõige lihtsam harjutus üldse, eksami tegin märjal teekattel.

[Zann0]

...

No aga kui koba peale ja oskamatusest end külili pidurdatakse, siis on pärast alati hea öelda, et näe, lasin meelega külili...

Vale puha
Ei pea ennast oskamatuks aga kui oli valida kas "kümnesse" või külili, siis mina valisin viimase.
Ei tasu teha mingeid üldistusi ja reegleid- iga situatsioon on erinev.

edu

Külili kümnesse ikka õige, ja kui osav oled siis veel pea ees!

[yeekim]

Antud juhul jäi auto alla ainult ratas.
Veelkord- ei ole mingit reeglit, et põikka ja blää-blää-blää....

edu

[Ain]

samas valides külililaskmise suurema hoopeal, arvan et kohtudes autoga ellujäämisvõimalused suht väikesed.... pannes otse sõites kümnesse on teoreetiliselt viimase hetkeni võimalik korrigeerida suunda.. ja kohtudes sõiduautoga võiks hea õnne korral üle auto lennata ja pääseda väiksemate vigastustega..
aga need kõik oletused teoorias.. tegelik sõltub juhusest..