Miks tsiklitel alati üks käik puudu on?

[urmas66]

Selles jamas võib süüdistada japse, kes üle 40a tagasi esimestena hakkasid progressiivset käigudiagrammi kasutama. Praktikas tähendab see seda, et iga järgneva käiguga pöörete vahe väheneb ... lõpptulemusena jääb eelviimase ja viimase käigu vahe olematuks. Olevat ohver sportliku sõiduviisi võimaldamiseks jne. Oma tsiklitele olen lasknud uued käigukastihammakad teha või aftermarket-hammakad sebinud, et normaalsel sõidukiirusel käes ei uluks ja koguaeg asjata käigupedaali ei talluks. Sekundaarülekande muutmine muudab kõiki käike, st ei pruugi kokkuvõttes rahuldavat tulemust anda. Netist leiab küll piisavalt igasugu gearing calculatoreid või commandereid, aga praktikas kannatab võimsuse-/momendikõvera põhjal ka tunde järgi hinnata.

Kui rääkida õlitusest, siis kaasaegsed mootorid on disainitud nii, et võllid hakkavad saaledes hüdrodünaamiliselt ujuma (vedelikhõõrdumine) u 500 p/min juures. Hüdrostaatiliste liugelaagrite puhul on väline õlirõhk olematu tähtsusega, seda on vaja ainult niipalju, et laagerduse külgmiste pilude vahelt lahkunud õli uuega asendada. Rõhk, mis võlli kannab, tekitatakse laagris pöörlemise tulemusena ja ületab välise õlipumba rõhu suurusjärgus 100 korda. Enamikes laiatarbemootorites toimub (kahjuks) kepsulaagrite õlitamine väntvõlli pealaagrite (mu keel ei paindu sõna "raamlaagrid" kasutama, pole seal kuskil miskit raami ...) kaudu, st õlipump peab pressima õli pealaagri tööpinnalt vastu tsentrifugaaljõudu mööda kanalit väntvõllitapi tsentrisse ja sealt edasi kepsutapi juurde. Praktikas tähendab see seda, et mootori õlirõhu nullkõvera (rõhuvahe null, st kepsulaagritesse minev õli seisab paigal) määramiseks saab õlisamba vasturõhu pööretest sõltuvalt välja arvutada jne. Tehas määrab moootori õlirõhu tarbekõvera nullkõverale muid kõveraid liites ... ok aitab. Tegelikult on nii, et igasugune laagri õlitäidise asenduskogust tagavat õlirõhku ületav õlirõhk on vastunäidustatud, kahjustab laagreid ja sööb võimsust.Kui õli ei jõua piisaval määral ettenähtud kohtadesse (nt plokikaande), siis on kas õlipumba tootlikkus madal, kanalid/jaotusdüüsid valede suurustega vms, aga üldkehtivalt väita, et madalatel pööretel õlitus ei toimi, on rumalus.

+1,ja lisaks,et ainule koht,mis ei saa piisvalt õlitust,kui mootor juba nö pooma hakkab on silindri hülss.Kui kolb hakkab pooma ei satu sinna ka normaalselt ehk pigem ühtlaselt õlitust.Tulemuseks kahjustunud kolb ja pikemal piinamisel ka hülsisein ise.