Tsikkel ainsaks sõiduvahendiks

[M.T.]

No nüüd tuleb pikk jutt
Tsikkel ainukeseks sõiduvahendiks teemal ei oska eriti nõu anda, eks oleneb kui motohull sa oled. Isiklikult elu ilma autota ette ei kujuta. Ühest küljest tingib selle juba hobidest-perest jne. tulenev vajadus, aga teisalt pole ma ka nii fanatt, et viitsiks iga ilmaga ja igalepoole tsikliga sõita. Pealegi on mul võimalus omada mõlemat ja seega pole antud dilemma ees seisnud.
Kas nüüd uus või kasutatud, siin pole ühest õiget vastust ning + ja - on mõlemal variandil. Kasutatud võib küll odav tunduda lõpphinda vaadates, 3000 vs 9000€, aga kas esmast investeeringut tehes ka see odav on? Kui võtad uue ratta liisingusse, siis võib esmane sissemakse olla numbriliselt väiksem kui see 3000€, sinu mainitud Catweesi liising näiteks alates 20%. Liisinguga kaasneb jällegi igakuine kohustus liisingmakse näol, samas uue ratta puhul pole ootamatuid üllatusi-kulusid mõne laguneva või oma aja ära elanud jupi korral. Kasutatud ratas on nagu ta on, võid saada korraliku ja ainult sõidurõõmu tunda, aga võib minna ka teisiti ja pole just tore kui parajasti on vaja sõitma minna, aga avastad, et mingi asi on otsustanud just oma eluea lõpetada ja sõita pole millegagi ning ees on planeerimata raha- ja ajakulu.
Kui sa oled kindel oma sõidustiilis ja selles, et see ratas on just sinu (mainitud BMW või mis iganes) ning ei plaani seda lähemal ajal maha müüa, siis "just do it". Kui aga kahtled või pole 100% kindel, siis püüa proovida sõidustiililt-olemuselt erinevaid rattaid. Pildi järgi ei saa ratast valida, juba peale istudes saad aru kas on oma või mitte. Mulle ka kunagi meeldis Yamaha FZ8S, aga peale esimest istumist enam mitte, lihtsalt ei tundnud ennast seal hästi, midagi oli valesti. Seega, isegi kui sul pole proovisõiduvõimalust, siis käi ja proovi võimalikult palju erinevaid rattaid oma tagumiku alla. Mina enda oma leidsin nii, meeldis välimus ja ka istmikutunne.
Võin välja tuua mõned punktid mille alusel ise otsuse tegin ja sel kevadel ostuni jõudsin:

1. Uus või kasutatud? - ausalt öeldes mulle kasutatud asjad väga ei meeldi, ajalugu teadmata ja ei viitsi üllatuda ootamatute lisakulutuste peale. Lisaks pole mul aega tegeleda mingi remondi või putitamisega, aeg on minu jaoks liiga kallis ehk aeg on raha. Lisaks olin kindel, et ei plaani seda lähimate aastate jooksul maha müüa, seega ei muretse ka hinnalanguse pärast ja esimene otsus oli tehtud, ratas peab olema uus.
2. Mis stiili ratas? - sõidusuunitluselt pidi olema eelkõige asfalt, samas bike ei soovinud, matkaendurot ka mitte. Valikusse jäid Yamu FZ8S, Kawa Versys, Honda VFR Crossrunner, Suzu V-Storm ja .... Ducatid Monster ja Diavel . No need lihtsalt meeldivad kuigi on tiba teisest muinasjutust eelnevatega võrreldes. BMW fänn olen alati olnud, aga hetke valikust ei leidnud miskit, ehk R1200R oleks olnud huvipakkuv ja Ducatile sekundeeriv.
3. Lõplik valik - käisin siis järjest poode läbi ja proovisin sõiduasendit ning valik kitsenes järjest. Väljalangejad - Yamu seljas ei tundnud ennast hästi, miskit oli valesti minu jaoks. Kawa Versys - 600 tundus mõttes lahja (sorry aga mul on 600-ste vastu mingi kiiks), soov oli vähemalt 800-ne, samas Versys 1000 tundus suur oma stiililt-kujult (kuigi sõiduasend oli 5+). Suzu,.....no ei saa ma sellest sumpade perverssusest aru. Maitse asi muidugi, aga selline an...lifetišistide unelm tundub, nagu palk per..s Näiteks Suzu Bandit on minu arust väga kena ratas, aga samuti see sumpadevärk , seega ei vaadanud neid pikemalt. Ducatidega oli see, et Monster oli mulle väike oma mõõtudelt ja Diavelit polnud võimalik näha-proovida ning kuigi see ratas senini hullult meeldib, siis hind 17+kilo oli viimne pidur. BMW R1200R, polnud kusagil võimalik näha-katsuda ja seega jäi lahtiseks. Ja lõplik valik jäi Honda VFR800X Crossrunner. Meeldis antud ratta välimus ja stiil (mitte päris naked, aga mitte ka matkakas), sobib minu arust nii linna kui maanteele. Istmikutunne oli kohe esimesel korral õige, tundsin ennast ratta seljas mugavalt. Meeldis juba siis kui müüki tuli 2011 aastal ja kuna nüüd juhtus ka hea pakkumine õigel hetkel olema, siis edasine on juba ajalugu. Ratas läks liisingusse, kuna see intress ei ole tappev ja Catweesi poolt pakutava Nordea liisingu puhul pole kasko kohustuslik, siis ei näinud mõtet seda välja osta.

Kuigi mõnes mõttes ostsin "põrsa kotis" kuna ma polnud selle rattaga meetritki sõitnud, siis seni olen otsusega igati rahul. Tangi ja sõida, muud muret pole. Võimaliku risu panemise pärast ei põnna, mis vahet kas uus või vana. Pigem vana korral see tõenäosus suurem, uue ratta korral tean paremini mis seisukorras see on ja kuidas hoitud-hooldatud. Loomulikult ei soovita liisingut võtta viimase raha eest, elamiseks-olemiseks ja võimalikeks ebameeldivusteks peab ka ikka varu olema.
Ühesõnaga mõtle välja milline on sinu vajadus, kus kujutad end enim sõitmas (asfalt, kruus, linn, maantee jne.) ja kas tahad paagi kohal küürutada või rohkem sirge seljaga sõita. Seejärel visuaalne disain ja meeldivus ning istmikutunne. Need peavad mõlemad olema, sest võib ju mugav ning mõnus olla, aga kui see ratas välimuselt ei meeldi, siis ei taha ka sõitma minna. Sa pead nautima sõiduprotsessi kõikide meeltega. Kui need tingimused on täidetud ja läbi mõeldud, siis vaata mis turul pakutavast võiks sulle sobida. Vahet pole kas uus või vana, käi vaata võimalikud variandid üle ja küll sa oma ratta ära tunned. Kui väljavalitu on vana, siis lase ratas kellelgi üle vaadata ja hinda üle võimalikud lisakulud ehk mis seisus rehvid, kett, hammakad jne. Kui aga uus, siis see kas sul liisingmaksest raha üle ka jääb või satuvad ülejäänud kohustused ohtu. Kui süüa pole ja üür maksmata, siis uue ratta rõõm ei kompenseeri seda.
Edu otsustamisel!