Nordkapp 2013

[Rancid]

Käidud kaks korda. Viimati 2011 juuli lõpus. Siis vedas ilmaga. Nordkapis ei sadanudki. Läksime Sockholmi kaudu üles põhja poole ja telkimisega ka probleeme polnud. Norrakad tunduvad olevat üldse selline küllaltki sõbralik ja haritud rahvas. Soravat inglise keelt räägiti kõikjal.
Viimane kord, tõsi küll, jäi mul Nordkapis endast miski 7km puudu, siis lajatas keegi vanaproua mulle Volvoga selga. Ise jäin terveks, kuid tsikli sõidud olid selleks korraks sõidetud ning ilmselt tuleb kolmas kord uuesti proovida.
Tsikliga seal üleva põhjas sõita on ikka FEELING. Enne õnnetust vaatasingi, et liiga ruttu saab see ilu läbi ja otsustasin vasakul tee ääres olevasse parklasse keerata, kus oli kena vaade ja oleks saanud ühe mõnusa suitsupausi teha. Vaatasin üle õla, et taga olevad sõidukid oleks ohutus kauguses ning asusin oma vasakpööret sooritama. Hetk hiljem tegingi juba õhus kukerpalli Mõtlesin veel, et nüüd oli see mu selja taga KTM'iga sõitev sõber, kes mu kavatsustest aru ei saanud. Aga oli hoopis üks kohalik proua, kel kuskile hirmus kiire ilmselt oli. Vabandas, et ei näinud minu suuna märguannet ka mitte. Kuigi näitasin suunda käega, mis peaks pareminigi nähtav olema, aga mine tea, säärane heaolu riik, et äkki seal juba jalgratastelgi ammu LED suunad ning käega suuna näitamist ei mäleta enam keegi. Peale seda, kui olin kohalikule tema sõidu- ja nägemisvõime kohta inglise keeles korraliku peapesu teinud (mõistagi olin tulivihane, et puhkuse eesmärk sellise pauguga lõpetatakse), läksime siiski sõbralikult laiali. Järgmine päev sai seda prouat korra veel külastatud, kus ta lahkelt oma töö ajast aitas mul kindlustuspaberid joonde ajada. Nagu ütlesin, inglise keelt räägitakse seal kõikjal väha hästi.
Olgu veel öeldud, et saateauto koos haagisega sõitis meil kogu aeg sabas ning selle matsu pärast ma veel lennupileteid kodumaale hankima ei pidanud ja üldse võtsime tsiklid järekärust välja kusagil polaarjoone lähistel. Ega ma mingi "aironbutt" ei ole.