Hälvik-autojuhid

[jänes]

Nonii, siiamaani olen biker foorumit lugenud, aga kommenteerimiseni ei ole jõundud. Aga noh, viimased 2 nädalat tsikli seljas on närvi mustaks ajanud ja kes minust ikka aru saab, kui mitte teine tsiklimees.
Minu hooaeg hakkas siis suht hilja, 2 nädalat tagasi, aga autojuhtidega on jageleda saanud lausa 5 korral. Imelikul kombel on kõik maasturimehed olnud. Figureerinud on X5, Cherokee ja lausa 3 korral landcruiser.
Kõigil neil ühtlaadi mõtlemine, et kui foori taga tsikkel kõrval, siis kindlasti tahab tsiklimees võidu kiirendada. Kui ei taha, peab kindlasti järgmise foori taga uuesti proovima. Kui ma siis mõnel korral kiusatusele alla andsin ja kiiremini minema sain, surub maasturivend ikka kõvasti gaasi, et kõrvale jõuda ja kui võimalik, siis ka sinu sõidurida hõivata.
Eriti meeldejääv oli täna Paldiski maanteel liikuv Landcruiser. Roolis 60 + meesterahvas ja kõrval sama vana naisterahvas. Ristmikul oli vaja kohe mulle koht kätte näidata. Ei aitäh, paduvihmaga ei tahtnud mõõtu võtta. Mingi aeg veeresin ikka maasturist mööda. Maastur muidugi ei jätnud jonni, vaid püüdis mu kõrval püsida ja mind võimalikult palju veega pritsida. Ei lähe mööda, ega jää ka sentigi maha. Lõpuks siis jätkas sõitu minu taga, peeglist lausa hirmus vaadata, kui ligidal ta oli. Ja nii kuni Tabasaluni välja.
Eile proovis teine Landcruiser mul meelt heaks teha. Mina liikusin Tabasalust linna poole, tema tuli linnast ja soovis kalapoe ette keerata. Suund oli sees ja lasi paar autot mööda ja siis kui tee tühi ja mina ca 50 m kaugusel, jalg gaasile ja mulle risti ette. Tee oli vihmast libe, kuid pressisin pidurid põhja. Naine sai aru, kui valesti ta tegi ja püüdis oma tegu käeviipega parandada, aga unustas gaasi ära ja nii ta seisiski risti keset teed ees. Õnneks sain enne pidama.
Ja veel üks huvitav seik, eelmisest nädalast. Nimelt sõitsin Piritalt linna poole ja kuna Õllesummer oli täies hoos, siis oli vist kiirusepiirang 30 km. Töristasin seal siis vaikselt, kui autode vahelt jooksid välja kaks umbjoobes kutti, mõlemal pudelid käes ja üks nendest püüdis mind jalalöögiga vist tsikli seljast maha lüüa. igatahes sain kõrvale põigatud. Sellel hetkel tegi asi nalja, kuid pärast järele mõeldes ajas ikka närvi mustaks küll.

Maasturimeestele siis meeldetuletuseks, et ei, nende auto ei kiirenda paremini kui mootorratas ja iga mootrrattur ei soovi alati võidu kiirendada, eriti vihmase ilma korral.
No vot, saingi kõik välja laotud, kohe kergem hakkas