Pingeregulaator põles maha (jälle)

[mina]

Aparaadiks siis honda vtr 1000f.
Tehase pingekas andis otsad pikkamööda, järjest vähem laadis akut ja lõpuks ei laadinud enam ültse akut(pingekas sulas ära)
Sai siis uus ODAV (http://www.cn-parts.ee/index.php?option ... ct_id=7037) pingekas pandud. Sa siis sellega ca. 500km sõita ja ka see andis saba, kohapeal soojaks käies lõi peakaitsme välja, uue kaitsme proovimisel tegi sama jama aga juba kiiremini ja edasi polnud enam mõtet peakaitset sisse pannagi.
Tekibki küsimus, et kas need odavad hiina pingekad ei kannata suurema ratta kenekat või on kenekal mingi kala juures.

Kusjuures tuttaval on see sama odav pingekas küljes ja kärab mis kole.

[ralf]

Geneka mähiste viga. Takistus liiga väike ja pinge liiga madal ja voolu liiga palju, keerab pingeka tuksi, sest ta ei suude seda enam kontollda! Vii sõiduk spetsialisti juurde ja lase kõik üle kontrollida! Nii mähiste takistuse, pinge, kui ka pinge pingeregulaatorilt ja akult! Kindlasti sel kuskil see viga on!

[mina]

Oh seda rõõmu juba 3 pingekas põles maha.
Manuali alusel sooritati igatsorti testimisi kõigile osalistele elektrividinatele, kõik näidud väga head. Järeldus oli, et odav hiinlane lihtsalt ei kannatanud enam. Rattaga sõitu 300km ja tehase toodanguga pingekas ka õhtal, käima enam ratas ei läinud. Sooritati jälle kõik testimise protseduuri aga see kord ka mõõdeti genekast tulevat voolu käiva tsikliga. Ja oh imet ühel kollasel juhtmel pinge tunduvalt pisem kui teistel 2, kuigi takistused kõigil 3 ühtemoodi võrdsed ja ilusti piiridesse mahtuvad.

[ping]

..... Sooritati jälle kõik testimise protseduuri aga see kord ka mõõdeti genekast tulevat voolu käiva tsikliga. Ja oh imet ühel kollasel juhtmel pinge tunduvalt pisem kui teistel 2,......

Mõõdeti VOOLU kollastel juhtmetel ja leiti ühel juhtmel pisem PINGE?
Aga kas VOOL kollastes juhtmetes oli võrdne või kah erinev?
Kas eelmistel pingekatel põles maha sama faasi ahel? Lühiskeerdude puhul on takistuse erinevus nii väike, et seda oommeetiga praktiliselt määrata ei saa.
Kas mõõtmised kollastel juhtmetel tehti ainult pingeregulaatoriga või ka koormustakistitega? Osa pingekaid koormab kõiki faase korraga aga osa järjekorras.

[mina]

Juhtmestik käidi peale teise pingeka mahapõlemist kõik üle. ja mõõdeti takistused üle kõigil asjaosalistel juhtmetel.
Ka peale esimiese pingeka mahapõlemist kontrollisin kõik asjaosalised ühendused üle.

Kollaste juhtmete vahel mõõdeti takistusi(generaatorist tulevaid) kõik ühtlaselt 0.2 Oomi.
Mõõdeti ka siis kas äkki mõni kollane juhe on lühises.
Kui ratas käis, siis mõõdeti pinget (V) kollaste juhtmete ja massi vahel aga nii, et pingekas oli taha ühendatud.
Ühel kollasel näitas 4,6 V teine 4,6 V ja kolas 0,6 V Mõõdeti ainult tühikäigul.(ei oska kommenteerida, miks gaasi ei antud)

Ise nüüd kontrollisin originaal pingekal faase ja üks faas maha põlenud (genekas ei laadinud enam piisaval)
Teine pingekas läks lühisesse
kolmas ka jälle ei lae piisavalt, ilmselt ka üks faas maha põlenud

Ise oma lolli peaga arvan, et genekas millegi pärast õhtal.

[Piipz]

siin on inglise keeles veits teksti: http://www.kiwibiker.co.nz/forums/showt ... 000-owners

[ping]

Kindlasti on huvitav ise oma masinat remontida aga nagu näha odav see lõbu pole. Nagu arusaada siis masinat sa ühegile spetsialistile näidanud pole sest mõõtes mähist täpsusega 0.1oomi pole võimalik veenduda selle korrasolekus.

[dnb303]

Aparaadiks siis honda vtr 1000f.
Tehase pingekas andis otsad pikkamööda, järjest vähem laadis akut ja lõpuks ei laadinud enam ültse akut(pingekas sulas ära)
Sai siis uus ODAV (http://www.cn-parts.ee/index.php?option ... ct_id=7037) pingekas pandud. Sa siis sellega ca. 500km sõita ja ka see andis saba, kohapeal soojaks käies lõi peakaitsme välja, uue kaitsme proovimisel tegi sama jama aga juba kiiremini ja edasi polnud enam mõtet peakaitset sisse pannagi.
Tekibki küsimus, et kas need odavad hiina pingekad ei kannata suurema ratta kenekat või on kenekal mingi kala juures.

Kusjuures tuttaval on see sama odav pingekas küljes ja kärab mis kole.

mul põles kaa see regulaator maha,mingi aeg enne seda olen pannud led suunatuled,ja kahtlustan et sittasti ühendasin neid,ostan sama regulaator mis sinagi.vaatan kaua kestab)

[Piipz]

Ma jätaks küll selle hiina regulaatori ostmata ning võtaks siit: http://www.electrexworld.co.uk/ (quality stuff)
Või siit: http://www.motard.ee/varuosad.html?CatID=20 (kahtlustan, et kasutavadki electrexi omasid)

[Kri$o$]

Vaadates linki mille siia panid torkas silma kaks asja:

You selected:
RS 50 (94-99) [AM6]
ja
Releed on universaalsed. Tuleb juhtmed sobivate värvidega kokku sobitada.

Ja seda 50RS-i releed üritad peale panna tonnisele VFR-ile ... Nii universaalse relee pikaajalise toimivusele ma küll panuseid ei paneks.

[ping]

Elektrilised seadmed nagu pingeregulaator, süütepool, süütemoodul, stopptule pirn jne. valitakse vastavalt antud masina elektrilistele ja füüsilistele parameetritele. Nagu poltliite polti valitakse läbimõõdu, keermesammu ja tugevuse järgi. Mootori töömahuga siin pistmist pole.

[arhitekt]

Mul sulas pingeregulaator üles peale võimsamate esitulede paigaldamist. Panin tugevamad pirnid, et paremini näeks.
Vaatasin pärast manualist õiged pirnivõimsused ja vahetasin nende vastu.

[olija]

Ma olen lugenud siin foorumis ,et kõigil kaob laadimine ära kui pingekas otsad annab.
Mul on jälle vastupidi,et laeb üle.Kaks pingekat on juba saba andnud.Esimesel oli üle laadimine
17,8,teisel 19,6 akud olid nagu pallid.Kas tõesti Hondade sünnivead(Africa Twin)?

[Piipz]

Africa Twin tootmisaastate järgi sobib küll sinna klassi, kus pingekad kõige rohkem surevad. Aftermarket regulaatorid õnneks aitavad
aga kui nad sul niimoodi järjest samal rattal surevad, siis tuleks viga mujalt otsida. kuigi jah, pingeka pead ka ilmselt ikkagi uuesti välja vahetama.

[Kri$o$]

Elektrilised seadmed nagu pingeregulaator, süütepool, süütemoodul, stopptule pirn jne. valitakse vastavalt antud masina elektrilistele ja füüsilistele parameetritele. Nagu poltliite polti valitakse läbimõõdu, keermesammu ja tugevuse järgi. Mootori töömahuga siin pistmist pole.

otseselt mitte, kuid tahad öelda, et 50 rolleri ja tonnise tsikli genekas on sama võimsusega? 600 sel ja tonniselgi on tihtipeale erineva võimsusega genekad. ja et erineva võimsusega genekale annab lõdvalt sama pingekat vahele panna? suurema võimsusega geneka puhul kuumeneb see sama pingekas oluliselt rohkem, kuumus aga on elektroonika surm. tsiklil nimelt pole ülepinge ohjamiseks leitud paremat lahendust, kui laadimisvoolu türistoritega lühistamine hetkel, kui pinge tõuseb 14V-ni. sisuliselt kütab generaator kogu aeg piirvõimsusel. ka sel ajal, kui tarbitav võimsus on minimaalne.

[Piipz]

on küll sünnivead. või siis vähemalt hondavead vabalt kärssab niisama maha, ei pea kuumusele vastu. miks orignaal on lapik ja aftermarket ribidega?
ma pole ühelgi teisel margil näinud nii palju surnud pingeregulaatoreid JA LISAKS ei ole ükski neist ratastest, millel mina regulaatoreid vahetanud olen, kunagi uuesti tagasi tulnud.

See pole nüüd mingi statistika aga:
Google:
"Honda regulator rectifier problem" - Umbes 5,590,000 tulemust (0,29 sekundit)
"yamaha regulator rectifier problem" - Umbes 739,000 tulemust (0,20 sekundit)
"suzuki regulator rectifier problem" - Umbes 613,000 tulemust (0,21 sekundit)

[Piipz]

ma just ütlesin, et see pole mingi statistika, aga midagi ta siiski näitab. tule sinna saagimise teemasse korraks

[ping]

Elektrilised seadmed nagu pingeregulaator, süütepool, süütemoodul, stopptule pirn jne. valitakse vastavalt antud masina elektrilistele ja füüsilistele parameetritele. Nagu poltliite polti valitakse läbimõõdu, keermesammu ja tugevuse järgi. Mootori töömahuga siin pistmist pole.

otseselt mitte, kuid tahad öelda, et 50 rolleri ja tonnise tsikli genekas on sama võimsusega?

Kas su arvates on tsikli tootjal mingi vajadus paigaldada 1000cc (160kg kaaluvale baigile millel isegi poldid kaalu säästmiseks tühjaks puuritud) võimsam genekas kui 100cc (105kg kaaluga) rolleril kui nende elektritarvitite voolutarve on sama? Ka pirnide arv ja võimsus on sama.

........ tsiklil nimelt pole ülepinge ohjamiseks leitud paremat lahendust, kui laadimisvoolu türistoritega lühistamine hetkel, kui pinge tõuseb 14V-ni. sisuliselt kütab generaator kogu aeg piirvõimsusel. ka sel ajal, kui tarbitav võimsus on minimaalne.

Oleneb mida sa paremaks lahenduseks pead? Antud lahendus on kaalult kõige kergem ja kõige väiksema omahinnaga aga töökindlus ja saadava elektrivoolu kvaliteet jätavad soovida. On küll olemas töökindlamaid lahendusi tsikli generaatoritele aga need on oluliselt keerulisema ehituse, raskema kaaluga ja kallima omahinnaga (vaata kasvõi pikamaa matkarattaste generaatorite ehitust, mis on sama nagu autodel).

Piipz! Su statistika on põhjendatud aga minu juures käinud Hondadest on viga alguse saanud mujalt elektrijuhtmestikust. Ei ole aidanud uus aku genekas ega ka pingeregulaator ennem kui viga juhtmestikus on parandatud. Ma ei vaidle, et pingeregulaator on Hondadel nõrk lüli elektrisüsteemis - seda ta tõesti on.

Ja ongi nii, et juhtmestiku hädad põhjustavad pingeregulaatori liigse kuumenemise.
Kuna selliste pingekate masstootmise omahind on suht väike siis tootjal on kasulik paigaldada nii nõrk pingekas kui vähegi kannatab ja müüa neid hiljem kirvehinnaga varuosadena. Sama on ka juhtmestikuga (Kes teab kuidas juhtmestikku tehakse siis teab ka seda, et aasias saab juhtmestikku teha ka muldpõrandal palmilehtedest katuse all).

[mina]

Mul sulas pingeregulaator üles peale võimsamate esitulede paigaldamist. Panin tugevamad pirnid, et paremini näeks.
Vaatasin pärast manualist õiged pirnivõimsused ja vahetasin nende vastu.

Ma ei saa aru kuidas saab võimsam pirn pinkekale liiga teha. Minu loll pea arvab ikka, et nii peab pingekas vähem sooja tootma, et kui tarbijaid pole taga siis peab kõvasti sooja tootma, et kuhugi to vool ära panna.

Kui tõesti võimsamad pirnid pingekat kärsatavad, siis ilmselt minu rattal ka sama põhjus kuna ees on 2 tuld originaali ühe aseme.
Samas olemas kogemus nii yamu kui kawa puhul nii võimsamate pirnide kui ka topelt tulede kasutamisega ja pole olnud probleeme.

[mina]

Nonii jõudis lõpuks siis ratas minu kätte(oli teine minust kaugel ja toimus telefoniremont)
Mõõtsin geneka takistused oma multimeetriga üle: kõigil ühtlaselt 0.6 oom.
kui käima panna siis tuli genekalt voolu tühikäigul ca. 4.5V 4.5V ja 0.6V Pööret andes kukkusid näidud hoopis 1.midagi iga kollase juhtme pealt. Kusjuures aku pealt mõõtes oli ilus 14.5V ilma tuledeta.
Kui tuled põlema panin siis kukkus näit aku originaal näidust isegi allapoole.
Kusjuures läksid juhtmed geneka ja pingeka vahel kuumaks!!!
Võtsin siis ültse pingeka tagant, et mida siis näitab näit(käiva mootoriga) Siis ei näidanud ültse midagi ehk voolu kenekast välja ei tulnud.

Küll ma ka mõõtsin takistusi juhtmetel ja pistikutel jne. Juhtmete takistused olematud (0.1 aga enamus ühenduste 0.0)

Ise ikka kahtlustan süüdlaseks genekat mis on migi nipiga lühises.
PS. genekal peal pole ühtegi kõrbemis jälge ja muud sellist.

[ralf]

Geneka mähiste omavahelist pinget mõõdetakse ikka vahelduvvoolu testriga ja peaks olema seal 50V ja ülesse kuskil 5000RPM juures. Samuti mähiste omavaheline takistus võiks olla seal 0,2 ja 0,8oomi kandis, allapoole seda on mähis lühises ja alati ei peagi olema kärsakaid näha, see oleneb lakikihist mis on genekale kantud.
Mida madalam on geneka tulev laadimispinge, seda suurem on laadimisvool ja see selle pingeka maha kärsatabgi ja juhtmed kuumaks ajab!

[mina]

Käisin mõõtsin kollaste juhtmete vahelist voolu 10,...V ja teised 2 olid tunduvalt pisemad näitajad ja kui gaasi anda siis kukkusid näitajad veel madalamale.(mõõtsin vahelduvvoolu)
minutilise käimisega olid juhtmed kuumad.
Tuleb vist ikka genekat otsima hakata!

[ralf]

Jah, sest kindlasti kõik 3 näitu (pinge kui takistus) peaksid olema võrtsed!

[ping]

Nonii jõudis lõpuks siis ratas minu kätte(oli teine minust kaugel ja toimus telefoniremont)
Mõõtsin geneka takistused oma multimeetriga üle: kõigil ühtlaselt 0.6 oom.
kui käima panna siis tuli genekalt voolu tühikäigul ca. 4.5V 4.5V ja 0.6V Pööret andes kukkusid näidud hoopis 1.midagi iga kollase juhtme pealt. Kusjuures aku pealt mõõtes oli ilus 14.5V ilma tuledeta.
Kui tuled põlema panin siis kukkus näit aku originaal näidust isegi allapoole.
Kusjuures läksid juhtmed geneka ja pingeka vahel kuumaks!!!
Võtsin siis ültse pingeka tagant, et mida siis näitab näit(käiva mootoriga) Siis ei näidanud ültse midagi ehk voolu kenekast välja ei tulnud.

Küll ma ka mõõtsin takistusi juhtmetel ja pistikutel jne. Juhtmete takistused olematud (0.1 aga enamus ühenduste 0.0)

Ise ikka kahtlustan süüdlaseks genekat mis on migi nipiga lühises.
PS. genekal peal pole ühtegi kõrbemis jälge ja muud sellist.

Käisin mõõtsin kollaste juhtmete vahelist voolu 10,...V ja teised 2 olid tunduvalt pisemad näitajad ja kui gaasi anda siis kukkusid näitajad veel madalamale.(mõõtsin vahelduvvoolu)
minutilise käimisega olid juhtmed kuumad.
Tuleb vist ikka genekat otsima hakata!

Omanik, päästa kähku ratas sellise mehe käest ära, kes ei erista voolu (A) pingest (V), ei oska neid mõõta ja ei jaga selle skeemi töötamise põhimõtet. Arvatavasti on generaatori mähised veel korras, aga kui kauaks.....

[mina]

Omanik, päästa kähku ratas sellise mehe käest ära, kes ei erista voolu (A) pingest (V), ei oska neid mõõta ja ei jaga selle skeemi töötamise põhimõtet. Arvatavasti on generaatori mähised veel korras, aga kui kauaks.....

Kahjuks mina olengi selle ratta omanik.

Kahjuks mina olengi see mees kes ei erista voolu(A) pinget(V) ja ei oska neid mõõta kuna mina ei ole tsiklite elektrivigade leidmine ja kõrvaldamine spetsialist.
Kahjuks mina olen see kes ei raatsi maksta 30+ eur tunnitasu elektikule, kui oma lolli aruga arvan, et viga saab olla ainult 3 asjas süsteemis millest üks kipub ära põlema.
Kahjuks mina olen see kes on nõus maksma omast taskust oma kooliraha, et saada ise targemaks.
Kahjuks mina olen see kes loodab, et leiab foorumist abi probleemile millest ise jagu ei saa.

Oma ala spetsialisti rääkige PALUN iga võhikuga nii, et Ta oleks puru loll, et ta ei tea asjast midagi tehke puust ja punasest ette kui vaja, et ka minusugune kes soovib ennast mingil määral harida saaks targemaks.
Või siis tõesti olge oma tarkustega koos õnnelikud.

[ping]

Liigne vool põletab pingeka läbi. Et leida kas liigne vool on ühes, kahes või kolmes faasis korraga tuleb seda mõõta. Kui kolmes faasis korraga siis tuleb ka selle põhjus üles leida. Nagu puutööks on vaja mõõdulinti siis elektri mõõtmisteks on ka vaja oma mõõteriista. Mõõta saab seda ampertangidega, näiteks sellistega: http://www.ronex.ee/index.php?product_i ... oup_id=711
Kuna sellises generaatoris on tegu muutuva sagedusega (sõltuvalt mootori pööretest) pulsseeriva (sõltub pingeregulaatori tööst) vahelduvvooluga siis erinevad ampertangid näitavad erinevaid näitusid, sõltuvalt nende ehitusest.
Ise kasutan kolme analoogset, erinevat, voolu mõõtmise seadet.
Muideks, kuna ka aku peale jõuab laadimisvool impulssidena siis ka erinevad testrid näitavad aku laadimispinget erinevalt. Kusjuures odavad 6-8eur maksvad on küllalt stabiilse näiduga aga mõningate kallite ja automaatnäiduga testritega ei pruugigi mõõta saada.

Teine tavaline remondivariant on osta paar korda uus pingekas, siis on ka juba geneka mähis põlenud, siis ka see uus osta, siis uued juhtmed vedada, paar uut akut osta ja ratas uuele omanikule maha müüa.

[mina]

Ma saan aru, et suht suure tõenäousesega on viga ühenduste generaatori, pingekregulaatori ja aku vahel aga kas seda halba ühendust ei peaks mitte välja näitama takistuse(oom) mõõtmine juhtmetes?
Ise mõtlesin 3 probleemse asja all siis genekat, pingeregulaatorit ja juhtmestikku geneka, regulaatori ja aku vahel.

[H.P]

on küll sünnivead. või siis vähemalt hondavead vabalt kärssab niisama maha, ei pea kuumusele vastu. miks orignaal on lapik ja aftermarket ribidega?
ma pole ühelgi teisel margil näinud nii palju surnud pingeregulaatoreid JA LISAKS ei ole ükski neist ratastest, millel mina regulaatoreid vahetanud olen, kunagi uuesti tagasi tulnud.

See pole nüüd mingi statistika aga:
Google:
"Honda regulator rectifier problem" - Umbes 5,590,000 tulemust (0,29 sekundit)
"yamaha regulator rectifier problem" - Umbes 739,000 tulemust (0,20 sekundit)
"suzuki regulator rectifier problem" - Umbes 613,000 tulemust (0,21 sekundit)

"kawasaki regulator rectifier problem" - Umbes 1,070,000 tulemust (0,26 sekundit)

[mina]

VIST viga leitud.
Nimelt siis esitulele minevate juhtmete pistikud (lähi, ja kaugtuli) ainukesed juhtmed millele ma olin jätnud pistikud, ülejäänud juhtmetel on pistikud eemaldatud ja kokku joodetud. Need kaks ühendust siis ilmselt kehvad olnud ja on näha, et kuumaks läinud ja nalja teinud. Eks tuleb need ka eemaldad.
Igaks juhuks vaatan ikka kõik originaal pistikud ja oma joodetud juhtmed üle, vb on kuskil veel ühenduse probleeme.
Genekas on jah ise korras veel, lasin kontrollid oma ala spetsialistil.

[wackou]

Oskab keegi soovitada Tartus mõnda head elektrikku, kelle poole samalaadse probleemiga pöörduda?

Alates tsikli ostust (u kuu tagasi) on tulede lüliti jamanud ja sealt peaks pihta hakkama. Praegu põlevad kas pargid või täistuled.

Täna juhtus nii, et sai pisut sõidetud ja sõidu pealt suri välja. Käik oli sees, aga ei miskit.
Seisma jätsin ja käivitada proovisin siis tegi sellist häält nagu tühja aku korral teeb.
Võtsin tuled maha, lasin veerand tundi seista ja lükkasin käima, sai koju ära sõita.

Oletan, et viga võib olla pingeregulaatoris.
Aku sai just uus ostetud, kuna üks päev lihtsalt enam ei käivitunud linnas. Käivitasin siiani koos tuledega enam mitte.
Veel midagi uurida pole jõudnud.

Kui viga ongi regulaatoris, kus seda osta saab?
eBays pakutakse erinevaid, sealt poleks probleem tellida.
Tsikkel on Yamaha FZR600R, 1995.

- - - - - -

UPDATE:
võtsin pingeregulaatori ära, seal oli must juhe täiesti ära põlenud ja pistik oli ka sulanud.
Puhastasin juhtme ära, panin uue klemmi ja isoleeriga eraldasin juhtmed ning ühendasin regulaatoriga.
Igatahes laadimine toimib.
Arvatavasti lühis tekkis tuledest? Saab need ka kohe korda.