Parandusettepanekuid Liiklusseadusesse

[sang]

Liiklusseadus on vaid natuke aega kehtinud, kuid arvestades selle valmimise ja vastuvõtmise valulist protseduuri, võib arvata, et peatselt tuleb väike seaduseparanduse ring. On lootus, et kui koguda kokku tsikleid-rollereid puudutavaid adekvaatseid parandusettepanekuid ning õigel ajal õige inimese juurde nendega jutule minna, siis võetakse neid ettepanekuid vähemalt kaaluda.

Seoses sellega teeks ettepaneku: palun andke märku, milliseid väiksemaid ja suuremaid kalasid, ebaloogilisusi, kitsaskohti jms olete uuest seadusest leidnud, mis on seotud tsiklite, mopeedide, pisimopeedidega.

Palun ärge postitage:
(a) lihtsalt sõimu. Seda on kuuldud-loetud küll
(b) maailmamuutust nõudvaid ettepanekuid. Mõnele ehk meeldib teistpidi, UK moodi liiklus rohkem või keegi eitab kiivri kandmist, aga paraku ei maksa loota, et seadusandja ja ametnikkond selliseid muudatusi läbi lasevad. Jääks ikka realistlikuks.
(c) mitte-kaherattalistega seotud probleeme. Kogu maailma eest ei jõua võidelda.

Näiteks ma ise olen mõelnud järgmisi mõtteid: tuleks kuidagi paremini sõnastada ehk täpsustada kaherattaliste erisusi § 20(Sõiduki peatamine ja parkimine), tsiklit-rollerit võiks saada parkida autode vahele risti ja ka kõnniteele, kui see ei takista jalakäijaid; peaks olema mingi võimalus kaherattaliste lubamiseks ühissõidukite radadele; võiks olla võimalus joondada fooride-esiseid stopp-jooni nii, et kõige ette jääks väike kast tsiklite-rollerite jaoks.

Link kehtivale Liiklusseadusele

sang @ MTÜ Mootorrattur

[daub]

Ma pole küll ise elus üle 500m mopeediga/rolleriga sõitnud, aga olen alati mõelnud, et kas see 45km/h mopeedidel on ikka põhjendatud? 50km/h oleks loogiline, ei jää eeskirja järgi sõitvatele autodele tihedas linnaliikluses jalgu.

[sang]

Ma pole küll ise elus üle 500m mopeediga/rolleriga sõitnud, aga olen alati mõelnud, et kas see 45km/h mopeedidel on ikka põhjendatud? 50km/h oleks loogiline, ei jää eeskirja järgi sõitvatele autodele tihedas linnaliikluses jalgu.

Pmst sinuga nõus, aga kardetavasti on see EL-i ühtlustatud norm.

[Kirs]

Suurbritannia kuulub ka EL-u, aga minuteada on seal mopeedide piirkiiruseks 50km/h.
Mopeedid arendavad niikuinii(ka piirajatega) üle 45km/h kiirust ja on võimelised ilusti 50km/h ühtlases liiklusvoolus sõitma. Selle 5km/h üle eest ei hakka küll keegi kottima. Pole vähemalt kuulnud ja olen ise aastaid ka rolleriga sõitnud.
Aga seaduse järgi siiski küll tegemist kiiruseületamisega.

[mella]

Tegelikkuses küll 30mp/h. Aga mis näitaja see on, palju UK-s kiirus? Seal on maanteel 96 ja linnas 48 näiteks.

Suurbritannia kuulub ka EL-u, aga minuteada on seal mopeedide piirkiiruseks 50km/h.

[racerx]

kuni 125cc 4 takti rollud võiks kuuluda samasse klassi 50cc rolludega.
a) 50cc kubatuuri nõue on jäänud kaks takti aegadest, seega kaks vs neli takti on 50cc 2 t vs 100cc 4T
b) põhimõtteliselt 50cc 4 taktilise rolleriga ei ole võimalik 100 kilosel eestlasel sõita ja 70kg inimene on sellise asjaga liikluses lihtsalt ohtlik.

Tippkiirust saab samatmoodi piirata ning liiklusjärelvalvet teostab politsei jätkuvalt igapäevaselt.

Kui keegi suudab selle läbi suruda on maailm ilusam kohe kõvasti.

[Melx]

Mopeedide osas ei muutu midagi, EU on paika pannud reeglid. Kuni 50cc ja 45 kmh. 2013 Peab kõigis riikides olema vastu võetu seadus mopeedi registeerimiseks liikluskindlustuses.

Mida mina aga hoopis näeks, B-kat juhiloaga võiks hoopis juhtida A1-kat masinat, jah kuni 15kw 3rattaline on lubatud aga selliseid masinaid on ikka väga vähe ja kallid.
Selline variant oleks palju mugavam ja ökom. Muidugi võib siia lisada mõned eeldused, ntx algaja juht ei saa(alla 2a) ja võiks vabalt olla ark sõidueksam, et veenduda inimese võimes pisimootorattaga toime tulla. Idee poolest võib veel sellise loa omamisel seada piirangu max kiiruse ntx 70 kmh, esiti, et vältida kihutamist niipalju kui märk lubab või torust tuleb ja teiseks, see on vast selline öko piir enam-vähem.

[Bad Boy]

Vanatehnika huvilisena teeks ettepaneku et üle 35a vanad kaherattalised oleks vabastatud tehnoülevaatusest.
Sest selliste masinatega sõidavad valdavalt entusiastid ja enamus masinaid läigib kui prillikivi nagunii. Üldjuhul nendega ei sõideta igapäevaselt kah.
Mille jaoks on vaja kord aastas minna sinna ÜV putkasse maksta pappi ja vaielda kas 40a tagasi olid ikka sellel rattal mõlemad peeglid küljes või oli ainult vasak (minu omal müüdi see lisavarustusena näiteks) Sest vaadata nii vanadel motikatel nad nagunii midagi ei oska, ainult raha kasseerimine käib.

Jah, on võimalus taotleda must number ja läbida üv iga 2 aasta tagant.. aga sellega on nii palju jamamist et paljud on loobunud sellest.

[bigdog]

Mul on ettepanek, mis puudutab nii kahe- kui mitmerattalisi.
Haagised võiks kanda vedukratta (või -auto) numbrit, neid ei ole vaja eraldi registreerida ega kindlustada. Sarnane süsteem toimib suurepäraselt nii Iirimaal, Itaalias kui ka Suurbritannias.
Kuigi ma olen 99,9% kindel, et see läbi ei lähe.

[FireMan]

Mul on ettepanek, mis puudutab nii kahe- kui mitmerattalisi.
Haagised võiks kanda vedukratta (või -auto) numbrit, neid ei ole vaja eraldi registreerida ega kindlustada. Sarnane süsteem toimib suurepäraselt nii Iirimaal, Itaalias kui ka Suurbritannias.
Kuigi ma olen 99,9% kindel, et see läbi ei lähe.

Mis moodi see asi siis toimuma peaks? Rendid tanklast autole käru taha ja kruvid selleks ajaks auto küljest numbri käru külge, või oleks kõigil sõidukitel lisanumber varustuses vaikimisi kaasas, et saaks vajadusel haagise külge panna?

[bigdog]

Mul on ettepanek...

Mis moodi see asi siis toimuma peaks? Rendid tanklast autole käru taha ja kruvid selleks ajaks auto küljest numbri käru külge, või oleks kõigil sõidukitel lisanumber varustuses vaikimisi kaasas, et saaks vajadusel haagise külge panna?

Nii see on. Numbriost on ühekordne väljaminek. Kui tahad käru vedada, siis on sul oma sõiduki lisanumber olemas. Vajadusel riputad selle ükskõik millise haagise külge. Registreerimismärke saab teha suuremates kaubanduskeskustes. Ka Prantsusmaal toimib samasugune süsteem. Laisemad lasevad fantaasial lennata ning moodustavad vajaliku kombinatsiooni rebimis-, voltimis- ja kollaaztehnikas, kasutades plekki, pappi, paberit, markerit, isoleerpaela, jne. See pole just 100% legaalne, aga siiski aktsepteeritav kohaliku politsei poolt.

[FireMan]

Mul on ettepanek...

Mis moodi see asi ...

Nii see on. Numbriost on ühekordne väljaminek. Kui tahad käru vedada, siis on sul oma sõiduki lisanumber olemas. Vajadusel riputad selle ükskõik millise haagise külge. Registreerimismärke saab teha suuremates kaubanduskeskustes. Ka Prantsusmaal toimib samasugune süsteem. Laisemad lasevad fantaasial lennata ning moodustavad vajaliku kombinatsiooni rebimis-, voltimis- ja kollaaztehnikas, kasutades plekki, pappi, paberit, markerit, isoleerpaela, jne. See pole just 100% legaalne, aga siiski aktsepteeritav kohaliku politsei poolt.

Lahe! Kas haagiste tehnoülevaatus jääks siis kah ära kui need arvel ei ole?

[margoman]

Näiteks ma ise olen mõelnud järgmisi mõtteid: tuleks kuidagi paremini sõnastada ehk täpsustada kaherattaliste erisusi § 20(Sõiduki peatamine ja parkimine), tsiklit-rollerit võiks saada parkida autode vahele risti ja ka kõnniteele, kui see ei takista jalakäijaid; peaks olema mingi võimalus kaherattaliste lubamiseks ühissõidukite radadele; võiks olla võimalus joondada fooride-esiseid stopp-jooni nii, et kõige ette jääks väike kast tsiklite-rollerite jaoks.

Link kehtivale Liiklusseadusele

sang @ MTÜ Mootorrattur

Minu küsimus sulle, Sang, - kas mitte see ei olnud aasta või rohkem tagasi teil juba teemaks, kui ma nüüd õigesti mäletan. See oli ka väljas weebis nimega mootorrattur.ee. Kas ettepanekud, mis tol korral esitati said vastuse või mis sellest sai?

[bigdog]

Mis moodi see asi ...

Ma pole päris pädev sellele vastama, tean, et kommertseesmärkidel kasutatavad haagised käivad siiski igal aastal ülevaatusel. Kui tegu on eraisiku kerghaagisega, siis ülevaatust ei ole. Küll aga jääb ära kõikide haagiste kindlustus.

[Aspelund]

Bad Boy, mis jamamist musta numbri hankimisel palju on? Meeleldi kuulaks kriitikat ja ettepanekuid.

Reaalsus on see, et inimesed ei jaksa enne tegutsema asumist läbi lugeda musta numbri käsiraamatut (mis on täiesti veebis olemas). Seal on arusaadavas keeles toodud musta numbri saamise kriteeriumid ja lähtetasand. Nende järgmisel ei ole probleeme. Asjaajamises on korra vaja kohtuda ekspertidega, nende positiivse akti puhul ei lähe heal juhul üle nädala asjade ajamisega niikaugele, et ARK numbri väljastab.

Üks probleem on ka see, et omanike ettekujutus originaalitruust restaureerimise tasemest ja tegelikust originaalsusest on kaks eraldiseisvat suurust.

Aga kommentaarid ja ettepanekud on jätkuvalt oodatud.

Asp
musta numbri ekspert
Unic-Moto

Vanatehnika huvilisena teeks ettepaneku et üle 35a vanad kaherattalised oleks vabastatud tehnoülevaatusest.
Sest selliste masinatega sõidavad valdavalt entusiastid ja enamus masinaid läigib kui prillikivi nagunii. Üldjuhul nendega ei sõideta igapäevaselt kah.
Mille jaoks on vaja kord aastas minna sinna ÜV putkasse maksta pappi ja vaielda kas 40a tagasi olid ikka sellel rattal mõlemad peeglid küljes või oli ainult vasak (minu omal müüdi see lisavarustusena näiteks) Sest vaadata nii vanadel motikatel nad nagunii midagi ei oska, ainult raha kasseerimine käib.

Jah, on võimalus taotleda must number ja läbida üv iga 2 aasta tagant.. aga sellega on nii palju jamamist et paljud on loobunud sellest.

[oldmoped]

Liigitage seda sõimuks, kui nii tundub... aga krt, kus te maailma- ja seaduseparandajad kõik ennem olite?
Liiklusseaduse eelnõu kogu valmimisprotsessi kõik etapid, sõnastused, parandused, arutelud ja seletuskirjad on kogu protsessi vältel 2006-2010 olnud peaaegu reaalajas koguaeg kõigile vabalt ligipääsetavad ja ka ettepanekute ringe on päris mitu olnud.
Vanamopeediseltskonnaga sai sellel koguaeg silma peal hoitud, analüüsitud ja torgitud ning lõpptulemusena õnnestus sinna ka päris mitu meiepoolset parandust sisse saada ja ka suurem osa ametnike lauslollustest välja rookida.
Oleks siis natukenegi rohkem neid kaasamõtlejaid ja otsast torkijaid olnud, oleks asja võibolla veel mõistlikumaks saanud ja saanud lollusi veel vähemaks. Aga kuna häält tegev huvigrupp oli kahjuks liiga pisike, siis oli ka see valju hääle tegemine ja oma asja ametnikuhingedele selgeks tegemine suhteliselt keeruline.

Nüüdseks on see kaklus ammu läbi ja rusikatega vehkimine hiljaks jäänud - põhimõttelisi asju keegi tõenäoliselt muutma ei hakka, pisiasjade, nüansside ja sõnastuste peale pole aga rohkem mõtet oma aega ja energiat raisata.

P.S. Seda, mida ma "mustast numbrist" arvan, ei sobi viisakas seltskonnas kõva häälega välja ütlema hakata.

[mella]

Ega praegu ka see haagise kindlustus tegelikult pointless on. Kindlustus hakkab mõjuma siis, kui haagis ilma autota kahju põhjustab. Kui haagis on auto järel, kehtib sellele auto kindlustus.

Küll aga jääb ära kõikide haagiste kindlustus.

[jackson]

Kui tegu on eraisiku kerghaagisega, siis ülevaatust ei ole. Küll aga jääb ära kõikide haagiste kindlustus.

Ongi nii kogu aeg olnud või uue seadusega? Siiamaani on ülevaatuspunkt küll rõõmsalt mu haagise eest raha vastu võtnud...

[bigdog]

Kui tegu on eraisiku kerghaagisega, siis ülevaatust ei ole. Küll aga jääb ära kõikide haagiste kindlustus.

Ongi nii kogu aeg olnud või uue seadusega? Siiamaani on ülevaatuspunkt küll rõõmsalt mu haagise eest raha vastu võtnud...

See on hetkel niimoodi järgmistes riikides: F, I, IRL, UK. Ja võibolla mõnes veel. Minupoolne ettepanek on ka Eesti liiklusseadust muuta, et ei peaks registreerima, kindlustama ja ülevaatust tegema.

[daub]

Ega praegu ka see haagise kindlustus tegelikult pointless on. Kindlustus hakkab mõjuma siis, kui haagis ilma autota kahju põhjustab. Kui haagis on auto järel, kehtib sellele auto kindlustus.

Väike täpsustus. Minu info järgi peaks olema siis ka auto kindlustus vastutav, kui auto on haagise liikuma pannud, aga haagis ei ole liiklusõnnetuse hetkel auto järele enam ühendatud (nt murdub ühenduskonks või tiisel ära vms)

[sang]

kas mitte see ei olnud aasta või rohkem tagasi teil juba teemaks, kui ma nüüd õigesti mäletan. See oli ka väljas weebis nimega mootorrattur.ee. Kas ettepanekud, mis tol korral esitati said vastuse või mis sellest sai?

Sai tookord Riigikogu majanduskomisjonile esitatud muudatus-täiendusettepanekud. Kolmest üks jõudis ka seaduseks. Prooviks uuesti seekord, aga mitte Riigikogu, vaid MKM tasemest alates.

Liigitage seda sõimuks, kui nii tundub... aga krt, kus te maailma- ja seaduseparandajad kõik ennem olite?

Vt eestpoolt. Lähme uuele katsele.

[Rotax]

Seda nüüd vaevalt muuta saab aga minu arvates võiks ka registeeritud mopeedidel olla tavalised numbrimärgid nagu mootorratastel. See roheline minu arvates ikka suht kole

[Kirs]

Seda nüüd vaevalt muuta saab aga minu arvates võiks ka registeeritud mopeedidel olla tavalised numbrimärgid nagu mootorratastel. See roheline minu arvates ikka suht kole

Mopeedidele ju teised nõuded(ülevaatust ei nõuta) ja seega teist värvi numbrimärk ju igati ok Roheline märk, kohe näha, et tegemist mopeedi klassi kaherattalisega.

[sang]

Annan ülevaate asjade käigust ja seisust.

Lähtudes eelpool esitatud ettepanekutest ja ka mujalt tulnud teemadest esitasin Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ametnikule, kes koordineerib liiklusseaduse täiendamist-parandamist, viis konkreetset ettepanekut, mis võiks seaduses olla teistmoodi eelkõige tsiklite seisukohalt vaadates. Täna istusime maas koos erinevate MKM valdkondade spetsialistidega, et ettepanekud läbi arutada ning jõuda ühiselt sellisele üldistuse ja kompromissi tasandile, et nende ettepanekutega saaks edasi minna juba laiema arvamusteringi esindajate juurde.

Järgnevad ettepanekud ning arutelude tulem on kirja pandud lühidalt, detaile kõrvale jättes. Kel suurem huvi, küsigu järgi.

Ettepanek: soolotsikleid ja mopeede võiks saada ka ilma liiklusmärgi loata parkida kõnnitee ääre suhtes risti või diagonaalis, praegu lubab seadus vaid paralleelset parkimist. Tulem: kuna see teema puudutaks ka lühikesi autosid (Smart jms) ning samas on L-kategooria sõiduki lubatud pikkuseks kuni 4m, siis seaduseparanduse sõnastaks pigem nii, et kui sõiduk on piisavalt lühike, mahtumaks ära mahajoonitud parkimiskasti risti või diagonaalis, siis võib seda teha. Täpne sõnastus on veel vaja välja töötada, samuti vajaks idee kooskõlastamist kohalike omavalitsustega (KOV).

Ettepanek: Soolotsikleid ja mopeede võiks saada parkida kõnniteel, kui jalakäijatele jätta piisav ruum. Tulem: ettepanekut ei toetatud, kuna detailsemaks minnes sisaldaks selline parandus liiga palju konfliktseid olukordi ja erijuhte, mida oleks mõttetu seaduse tasandil sätestatama. Selle punkti lisamise asemel teeb vastav komisjon KOV-dele märgukirja, et tsiklite parkimise probleem on üleval ja vajaks analüüsi&lahendust. Ehk edaspidi peaks sel teemal survestama KOVe, mitte riiki ja seadusandjat.

Ettepanek: tsikliga võiks saada sõita KOV määratud juhtudel ühissõidukirajal, eeldusel et tsikkel annab ühissõidukile teed. Tulem: Pmst oldi nõus, et KOVile võiks seadusega anda võimaluse selliseid ühissõidukiraja kasutamisi lubada. Ettepanek läheb arutlusele ja kooskõlastamisele KOVidega. Kui see pügal peaks seadusesse saama, siis oleks omakorda vaja survestada KOVi, kus vaja, et soovitud kohtadesse vajalikud märgid üles saaksid.

Ettepanek: Juhtimisõiguse laiendamine, B-kat juhiloa omanik võiks saada sõita ka A1-kat tsikliga. Tulem: pmst võimalik, EL reeglistik peab sellise erandi siseriiklikku kehtestamist võimalikuks. Tõenäoliselt hakkab see küll tähendama siiski ka sõidueksamit ning tuleb eeldada, et juhiloale automaatselt seda kategooriat ei kanta, st et reegel hakkab olema siseriiklik.

Ettepanek: (natuke laiem kui vaid tsikleid puudutav): vanasõidukid (üle 35a vanad) vabastada iga-aastasest tehnoülevaatusest. Tulem: on võimalik, et vanasõidukitele kehtestatakse sama ülevaatuse tihedus mis unic-sõidukitele ehk iga 4 aasta tagant, täielikku vabastamist ei ole võimalik teha. Küll aga tehakse eelnev analüüs, uurides ARK registriandmeid, vanasõidukite senist ülevaatusel käimise tihedust jms ning sellest lähtuvalt otsustatakse, kui otstarbekas (st tavaliiklusele mitteohtlik) selline lahendus oleks.

Järgnev tegevus: käimasoleva aasta jooksul tegeleb MKM veel sarnaste ettepanekute kogumise ja analüüsiga, järgmise aasta alguses kogutakse kõik kokku, kooskõlastatakse erinevate huvigruppide ja institutsioonidega (politsei, KOV jne jms) ning siis kirjutatkse paranduse lõpptekstid kokku ning saadetakse Riigikokku. Seal omakorda majanduskomisjon menetleb parandused ja ettepanekud läbi ning mitte vähem kui aasta-pooleteise pärast ongi parandused vastu võetud.

Kui tekib uusi arenguid või saan midagi uut teada, siis annan märku.

[daub]

Selle parkimise asja peale mõtlen - kehtiv seadus:

§ 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
(4) Asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka:
3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba;

Kas seda ei saaks nii ümber sõnastada, et a kat võib igal juhul parkida, kui vastav ruum jääb ja ülejäänud kategooriad siis vastavalt liikluskorraldusvahenditele? Et mis konfliktsed olukorrad siit täpsemalt tekkida saaksid?

[kilx]

Kas seda ei saaks nii ümber sõnastada, et a kat võib igal juhul parkida, kui vastav ruum jääb ja ülejäänud kategooriad siis vastavalt liikluskorraldusvahenditele? Et mis konfliktsed olukorrad siit täpsemalt tekkida saaksid?

Arvestades tänast käitumist, kus pargitakse ka 1m laiale jalakäijate teele poole autoga, siis ei ole minul usku juhtide pädevusse jalakäijatega arvestada. Minu arust ei tea siiamaani enamik autojuhte, et kõnnitee peale ei tohi parkida, kui ei ole vastavat märki (alates 2009 juuli selline reegel kui ma ei eksi). Pole meil liikluskultuuri parkimisosa eriti arenenud, et juhte usaldada. Ning vahet pole, kas tegu auto- või tsikli- või traktorijuhtidega.

Pigem võiks ka Eestis olla moto parkimiskohad, mida KOV maha märkida saaks ka kõnnitee peale kohta, kus KOV'i arvates tsiklid inimesi ei segaks. Näiteks Viru ringi "tsiklite parkimiskoht" oleks hea koht. Joonimisega kaoks seal ka see jama ära, et turistid vahest tsiklite vahel slaalomit peavad tegema.

Kuigi jah, näen isegi tihti kohti, kuhu oleks väga mugav ja mõistlik tsiklit parkida, aga ei tohi. Vahest rikun ka seadust, kui autode kõrvale ei mahu - kui on mõistlikult pargitud ja kedagi ei sega, siis v-o ei jää sinivalgel silma. Siiamaani pole rahakotiga pidanud vastutama.

[sang]

Selle parkimise asja peale mõtlen - kehtiv seadus:

§ 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
(4) Asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka:
3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba;

Kas seda ei saaks nii ümber sõnastada, et a kat võib igal juhul parkida, kui vastav ruum jääb ja ülejäänud kategooriad siis vastavalt liikluskorraldusvahenditele? Et mis konfliktsed olukorrad siit täpsemalt tekkida saaksid?

Lühidalt point selles, et kui seadusega, mitte liikluskorraldusvahendiga anda kõikjal kõnniteedel parkimine vabaks, siis võib asi kergelt käest ära minna, nt mingid tsiklistid hakkavad Vabaduse väljakut või supermarketite esiseid kinni parkima. Kooskõlastusringil ei oleks KOVid selle muudatusega raudselt nõus. Seetõttu on mõttekas jätta see värk reguleerida KOVil ja konkreetsetes kohtades ehk liiklusmärgi abil.

[jackson]

Seetõttu on mõttekas jätta see värk reguleerida KOVil ja konkreetsetes kohtades ehk liiklusmärgi abil.

Seda on küll naiivne loota et KOV inimesed millegi sellisega oma pead üldse viitsiksid vaevata.

[Tsikkelröövel]

See vanade masinate harvem ülevaatamine oleks tore küll. Käin siin oma 45-aastase Jawaga iga aasta, läbisõit ehk 500 kilomeetrit tal aastas tuleb...
Eks seal lõppude lõpuks on ju alati politseil võimalik saata masin erakorralisele ülevaatusele, kui asi hapu paistab. Mõtlen, et tehniline rike on tegelikult aruharva tõsise avarii põhjuseks. Meil oli kord avarii traktoriga, jumala uus masin, vennad vannuvad, et pidur kadus ära ja automaatne kiirusehoidja ei tulnud pealt. Meestel ei olnud isegi nii palju viitsimist, et kasvõi pärast avariid vana klemmikate piduripedaali alt ära koristada - loomulikult polnud pidureid, kui pedaal isegi mitte liikuma ei andnud. Lohakus on paljude avariide põhjus. Ja raskelt rikkis masin ei ole tavaliselt ka pealtpoolt eriti korralik.

[sang]

Seetõttu on mõttekas jätta see värk reguleerida KOVil ja konkreetsetes kohtades ehk liiklusmärgi abil.

Seda on küll naiivne loota et KOV inimesed millegi sellisega oma pead üldse viitsiksid vaevata.

Niisama ei juhtu tõesti midagi. Aga kui MKMile meelde tuletada, et selline kiri oleks vaja KOVile teha ning kui kiri saadetud, siis KOVi turjal konstruktiivsete ettepanekutega istuda, siis on paljud asjad võimalikud. Ise tuleb endale võimalused välja võidelda, mitte loota, et keegi sinu eest sulle kõik ära teeb.