Kiiruse ületamine

[Andi]

Mmm... päris nii see siiski ei ole, et ei saa trahvi teha ja samal ajal ka juhtimisõigust ära võtta. Kui vaadata LS § 227 lg 5, siis seal on kirjas, et juhtimisõigust võib ära võtta lisakaristusena ehk rahatrahv või arest on põhikaristus, mille vahel tuleb valida ja lisaks sellele võib siis juhtimisõiguse veel ära võtta. Juhtimisõigust võib ära võtta lg 2 puhul 1-3 kuuni.
Samas võiks arvata, et politsei teinud seekord mingi väga suure vea, sest Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 2 p 2 järgi ei saagi kiirmenetluse käigus lisakaristusena juhtimisõigust ära võtta. Juhtimisõigust saab ära võtta ainult üldmenetluses tehtud otsusega.
LS § 106 lg 4 sätestab tingimused, mis esitatakse juhiloa saajale. Praegusel juhul on kaasuses kirjeldatud asjaoludel selge, et esmase juhiloaga kiiruseületajal oli kehtiv karistus, sest karistusandmed antakse arhiivi Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 järgi aasta peale trahvi tasumist. Seega peaks kiiruseületaja teadma, mis hetkest tal kehtivaid karistusi ei ole. Kui trahv tasumata, siis karistus kehtib kogu aeg.
Minu eelnevast segasest jutust võib järeldada järgmist:

1. § 227 lg 2 järgi võib teha trahvi ja võtta üldmenetluse otsusega ka lisakaristusena juhtimisõigus ära.
2. Antud kaasuse puhul politsei esmase juhiloa omanikult kiirmenetluse otsusega lisakaristusena juhtimisõigust ära ei võtnud.
3. Esmase juhiloaga rikkujal on kehtiv karistus ja ta ei sobi LS § 106 lg 4 esitatud tingimustega.
4. LS § 106 lg 5 järgi tuleb teha juhtimisõiguse saamiseks teooriaeksam.
   Iseenesest oleks olnud 15 päeva jooksul peale kiirmenetluse otsuse kättesaamist õigus esitada kaebusi kohtuvälise menetleja juhile või kohtule, milles oleks pidanud tooma välja asjaolusid, mis oleks tõendanud, et sellist rikkumist ei toimunud, aga need tähtajad on juba mööda lastud ja nende ennistamiseks peaks olema väga head põhjused. Kusjuures kiirmenetluse eelduseks on veel see, et isik tunnistab oma süüd ja annab selle kohta ütlusi. Väga raske on sellele hiljem vastu ajada.