Horvaatia - Sloveenia 2011

[vkx]

Eelmisel suvel, juuli kuus, sai sõbraga ette võetud reis, Tallinn - Dubrovnik - Tallinn. Minul Intruder 1800, sõbral Yamu Royal Star + naine tagaistmel. Majutust me ette ei planeerinud. Telgid olid küll kaasas aga mina pakkisin selle lahti ainult ühe korra, Austrias, kus motell oli meie jaoks liialt kallis. Sõber naisega kasutasid telki veel korra Dubrovniku külje all, mina ei viitsinud ja võtsin toa väikses villa tüüpi hotellis 200 m kaugusel telkimisplatsist, 25 m merest. Kõigis teistes riikides(Leedu, Poola, Horvaatia) sai ööbitud motellis või kasutatud kodumajutust ja minu mälu järgi ei maksnud me vist kordagi toa eest üle 25.- EUR-i. Selle raha eest saime olla kolmekesi ühes toas. Ning Horvaatias, Omiši külje all maksis 2-ne tuba sama palju. Tuba sisaldas wc+dušš+soe vesi+telekas, esimesel korrusel oli restoran, liivarannaga meri oli umb.60 meetri kaugusel. Nagu eelkõnelejad on juba öelnud, seda kodumajutust pakutakse Horvaatias väga palju. Soovitaks esimest pakkumist kohe vastu mitte võtta vaid natuke ringi otsida ja valida. Mida lähemal kesklinnale, seda rohkem küsiti toa eest, mida eemal keskusest, seda soodsam, mis muideks ei tähenda aga sugugi, et see peaks olema millegi poolest viletsam. Horvaatiasse jõudes, sõitsime kuni Splitini mööda kiirteid. Sealt edasi Dubrovniku suunas, panime navisse, et vältida kiirteid. Seda soovitan ka teistele. See tee, mis läheb siis pikki rannikut alla lõunasse, on fantastiline tsikliga sõitmiseks. On ilusaid vaateid, mõnusaid kurve, teekate oli väga hea ja tsikliga sai ka normaalselt möödasõite teha bussidest ja rekkadest. Tegelt teekatte kohta peab mainima, et kohati oli see seal salakavalalt libe ja pidurdamisel tuli olla ettevaatlik. Plitvicka järvistut soovitan vaatama minna hommikul, võimalikult vara. Rahvast-turiste on siis veel vähe, keskpäevaks on aga rahvast juba liiga palju ütleks mina ning nendel järve kallastel looklevatel 1-2 meetri laiustel radadel liikumine muutub suht tülikaks. Dubrovnikust tagasi põhja poole sõiduks kasutasime kiirteed. Enne kiirteele jõudmist jäi küll päris mitu teetööd ja viletsat teelõiku meile ette aga hullu polnud ja kiirtee ise oli väga hea.