Rumalad küsimused

[sepp]

Kas sepp paneb tina praegu vä?

mkmm.... konjakit limpsin

[Engels]

Kas metslooma peletusviledesid on mõtet tsikli kylge panna?
Kui jah, siis kuhu?

Ega vist ei ole! Mina tapsin suvel koos vilega kitse ära! Samas mul oli mingi

ma tapsin kärbsepaberiga suvel vaala ära,saan ka medali nyyd?

Küllap see tegevus ongi medalit väärt! Aga oota lihtsalt, kuni keegi küsib
kärbsepaberi kasutamise kohta infot ja kirjuta see sinna! Mina kirjutasin
juhusest, kuidas nn peletusvile mind ei aidanud ja usun, et seda pole
mõtet soetada...

[punkpoiss112]

Kellegil 1000000eurot on võlgu elulõpuni teha? Pärast surma maksan tagasi!

[bigdog]

Kellegil 1000000euot on võlgu elulõpuni teha? Pärast surma maksan tagasi!

euot ikka saab, saada mõnisada € ja saad miljon euot vastu. Elu lõpuni.

[punkpoiss112]

Kellegil 1000000euot on võlgu elulõpuni teha? Pärast surma maksan tagasi!

euot ikka saab, saada mõnisada € ja saad miljon euot vastu. Elu lõpuni.

Saadud raha eest ostaks esimese asjana klvaiatuuri millel töötab R täht

[simp]

Kellegil 1000000eurot on võlgu elulõpuni teha? Pärast surma maksan tagasi!

ma arvan et sul oleks õige aeg mõelda karjäärivahetuse peale...

[reimps]

ma arvan et sul oleks õige aeg mõelda karjäärivahetuse peale...

Mingi maadevahetuse skeem jälle?

Vahetan Väo karjääri Sirgala vastu.

[punkpoiss112]

ma arvan et sul oleks õige aeg mõelda karjäärivahetuse peale...

Mingi maadevahetuse skeem jälle?

Vahetan Väo karjääri Sirgala vastu.

Jah eks ta nii käib! Sealt ma oma miljonid teeningi Ega keegi niisama ei taha ike anda
Muidu hetkel olen oma karjääriga igati rahul

[simp]

mu enda mõtteis oli tegelikult "neeger".
Samas kui rahul siis pole vaja vahetada vaid paremini teha:)

[punkpoiss112]

Neegritelt ma tööd ära ei võta!
Aga too oma ratas siis remonti!

[Forest]

Miks asutati Tartu Ülikool Tartusse? Tallinn oleks olnud nagu lihtsam variant (sadam ja rohkem rikkureid, kes hariduse eest maksavad).

[Vint]

Päälinnas isegi palju igast värke.
http://www.ut.ee/et/ulikoolist/yldinfo/ajalugu

[simp]

sellepärast et pealinna rikkurid ei kannataks läbilaskvat katust, aga tartu omad kirjutavad sellest ainult uudise ja laotavad ämbreid laiali juba teist aastat järjest:)

[Tsikkelröövel]

No aga koondage terve ettevõtlus ja kõik asutused Tallinna! Ei tea, mida imet inimesed siis veel mujal peaks elama, kui tööd, lastele haridust etc leidub vaid Tallinnas. Kus kodanikke ei ela, seda ala sa ka ei kontrolli. Siis võibki Vabariigi piiri otse Tallinna piiri panna, mujal asub "metsik lääs", kus pole ei teid, ei hamburgeriputkasid ega seaduskuulekaid kodanikke. Tsikliga sõidate vaid Lasnamäelt Õismäele.
See ongi see asi, miks näiteks Soome ja Rootsi toetavad põhjas elavaid inimesi, et nad sealt ära ei tuleks. Ja ikka kipuvad tulema.

[Primo]

Miks asutati Tartu Ülikool Tartusse? Tallinn oleks olnud nagu lihtsam variant (sadam ja rohkem rikkureid, kes hariduse eest maksavad).

Vastus on lihtne - Rootsi kunn käskis!

[ping]

Miks asutati Tartu Ülikool Tartusse? Tallinn oleks olnud nagu lihtsam variant (sadam ja rohkem rikkureid, kes hariduse eest maksavad).

Ajal kui Tartusse ülikool asutati oli see kaubateede ristumiskoht.
Emajõgi oli kaheharuline, Atlantise kohal oli saar ja suur sadam. Lotjadega veeti mööda Emajõge kaupa Moskoviitide maalt (Pihkvast) Pärnu. Teine, maismaa tee oli Arhangelski kandist Euroopasse.
Soome pealinn oli Turu ja Helsingi 100 elanikuga kaluriküla. Helsingi ehitati Vene Tsaari poolt, pärast Turu linna mahapõletamist (sealt ka vist nende venelembus). Londoniski oli vast ainult 10-20 000 inimest.
Ei tea palju neid rikkureid ikka Reval´i kindlustuse kandi 7000 elaniku seas oli keda haridus huvitas. Kuigi Tallinn allus enne Rootslasi Liivi ordumeistrile aga tegelikult toimis iseseisva Hansalinnana.
Aga eks ajaloohuvilised tea täpsemini seletada.

[Tsikkelröövel]

Väike ajaloo loeng siis.
Ülikool Tartusse asutati 1632 ja sel ajal oli Tartu tähtsus Venemaa - Lääne Euroopa kaubanduses ammu alla käinud.
Pihkvasse mööda jõge ikka sai ja käidi ka, aga Pärnusse minev veetee oli muutunud liiga madalaks ja mittelaevatatavaks (no küllap ta ennegi oli pigem "paaditatav") juba 15 sajandi keskpaigaks. Sealt algas ka Tartu vaikne allakäik. Kui õigesti mäletan, oli olemas ka mingi kohustus sundimaks maismaa-kaubavoore liikuma läbi Tartu. Ning keeld võõrastel Venemaaga kaubelda, st pidid kauplema Tartu kaupmeestega, kes siis omakorda kauplesid venelastega. Riia-Pihkva maismaa kaubatee oli siis juba olemas ja üsna ilmselt Tartu võimekus sundida kaupmehi Tartut läbima, üsna piiratud. Liivi sõda tegi Tartule kaubalinnana lõplikult ära, linn vaesus oluliselt.

1. sajandil Rootsi võimu all toimus mingisugune taastumine, aga fakt on, et kaubaveo konkurentsis Venemaaga jäi Tartu kaugelt alla nii Tallinnale kui ka Narvale ja ammugi Riiale, mis kasutas nii Daugava veeteed kui ka Riia-Pihkva kiviteed. Olukorda päästis linna jaoks pigem see, et Peterburgi polnud olemas, see ala kuulus Rootsile ja suur linn Pihkva (aga ka see käis oluliselt alla peale Ivan III poolt seal toime pandud metsikuid tapatalguid Pihkva Vabariigi iseseisvuse hävitamisel) on Tartule lähedal. Samas Tallinnast veeti kaup mööda veeteed otse Novgorodi (Neeva-Laadoga-Volhov). Narva ja Tallinna vahel käis sisuliselt kaubandussõda, see ka vast Tartut veidi aitas.

Ülikool... algusest peale oli küsimus, miks ülikool just Tartusse. Konkurente oli ju päris mitu. Ühelt poolt ilmselt õnnustunud lobitöö, kindralkuberner Skytte seisis Tartu eest. Riia nõrkus oli see, et Riia oli piirilinn. Teispool Daugavat oli Poola vasall Saksimaa. Pärnu... ju hinnati liiga väikeseks. Tallinnas oli aga see lugu, et Tallinna raad oli ise ülikoolile vastu. Ja seda ka 1656 aasta järel, kui Tartu kapituleerus venelastele ning üliõpilased põgenesid Tallinna. Ka siis jäi seal ülikool asutamata just rae vastuseisu tõttu. 1690 avati see uuesti Tartus. Tartu eelis võis olla ka see, et kui Tartu kuulus Liivi sõja järel Poolale, hakkasid jesuiidid tugevalt rahva harimisega tegelema ja Liivimaa jesuiitide kolleegium ning selle juures tegutsenud gümnaasium asusid just Tartus. See gümnaasium oli mu teada kõrgeim õppeasutus Liivimaal. Poola võim Tartus lõppes 1621 (st 11 aastat enne ülikooli asutamist, st kohalikud haridushuvilised olid veel elus siis). Võin detailides eksida, aga põhimõtteliselt oli nii.

[NS-1]

Mõtlesin chopperil torud tühjemaks teha, aga kuidas seda tegema peaks ? Ilma lahti lõikamata ei saa kuidagi ? Ei tahaks kroomi ära rikkuda.

[Bud]

Mõtlesin chopperil torud tühjemaks teha, aga kuidas seda tegema peaks ? Ilma lahti lõikamata ei saa kuidagi ? Ei tahaks kroomi ära rikkuda.

ära siis rikku...

http://community.cruisercustomizing.com ... 22960.html

[NS-1]

Mõtlesin chopperil torud tühjemaks teha, aga kuidas seda tegema peaks ? Ilma lahti lõikamata ei saa kuidagi ? Ei tahaks kroomi ära rikkuda.

ära siis rikku...

http://community.cruisercustomizing.com ... 22960.html

Mul paraku sellised torud, mis lähevad otsast kitsamaks ja niimoodi lahti ei anna seal midagi võtta.

[Bud]

Mõtlesin chopperil torud tühjemaks teha, aga kuidas seda tegema peaks ? Ilma lahti lõikamata ei saa kuidagi ? Ei tahaks kroomi ära rikkuda.

ära siis rikku...

http://community.cruisercustomizing.com ... 22960.html

Mul paraku sellised torud, mis lähevad otsast kitsamaks ja niimoodi lahti ei anna seal midagi võtta.

no siis näiteks cobra abiks. stock sumpa naelutad garage seinale ülevaatust ootama...

[jet]

Mõtlesin chopperil torud tühjemaks teha, aga kuidas seda tegema peaks ? Ilma lahti lõikamata ei saa kuidagi ? Ei tahaks kroomi ära rikkuda.

no siis näiteks cobra abiks. stock sumpa naelutad garage seinale ülevaatust ootama...

Jutt õige, Cobrad teevad ilusat häält. Kui vaja, on vaiksed, kui vaja, teevad häält. Ühtlasi näevad väga head välja.
http://www.cobrausa.com/exhausts.php

Kui ise tellimisega ei viitsi jamada, siis näiteks Motokeskus abiks.

[NS-1]

Nojah, pole praegu seda raha sinna alla panna. Probleem lihtsalt selles, et sõelad kolisesid ühes torus, aga mõtlesin, et võiks siis juba üleüldse tühjaks teha.

[Kipsi]

Millega on tänapäeval kõige mõistlikum maja kütta? Ütleme nt 200 m2 kogupinnaga 2 korruselist maja.
Pumbad?

[tnacc]

Millega on tänapäeval kõige mõistlikum maja kütta? Ütleme nt 200 m2 kogupinnaga 2 korruselist maja.
Pumbad?

suhteline asi, milles seisneb mõistlikkus
kolm näidet:
mul oma kodus 120+85 m2, alumisel korrusel 1 tulikivi, ülal 1 plekk- kestaga, ahjude maksumus kokku 100 000, kulutused puude peale minimaalsed, umbes 6000 eek aastas. igaõhtune kütmine külmade ilmadega suht tüütu.

vennal 130+70 m2, puuküttel keskküttesüsteem, ehitas ise, seadmete maksumus u 150 000 (torud, radikad, paisupaak, katel jms) kulutused puude peale veel minimaalsemad, suht mugav süsteem kuna temperatuur on alati ühtlane ja kütmine toimub ühes ruumis.

ühel tuttaval 150 m2, õhk/vesi pump (põrandaküte) investeeringu maksumust täpselt ei tea, ülimugav süsteem, talvekuudel keskmine elektrikulu ainult küttele u 2500 eek

[mx77]

Millega on tänapäeval kõige mõistlikum maja kütta? Ütleme nt 200 m2 kogupinnaga 2 korruselist maja.
Pumbad?

Eks käidukulude osas kindlasti maasoojuspump. Investeeringuna kindlasti ka kõige kallim. Samas, kui ehitad uut maja siis % üldinvesteeringust ei ole nii märkimisväärne. Õhksoojuspumpade miinus on siiski see, et mida külmemaks väljas läheb, seda madalamaks läheb kasutegur, ehk siis teatavast temperatuurist 1:1-le. Samas vajamineva sooja hulk kasvab.
Suht mõistliku MWh hinnaga on pelletikatel ja seda saab siiski ka automatiseerida.
Eks sa pead MWh hinnad välja arvutama, puhta elektri hind olgu referentsiks. Igasugu põletavate katelde kasutegurid on vist suht samad.

[ping]

Millega on tänapäeval kõige mõistlikum maja kütta? Ütleme nt 200 m2 kogupinnaga 2 korruselist maja.
Pumbad?

suhteline asi, milles seisneb mõistlikkus
kolm näidet:
mul oma kodus 120+85 m2, alumisel korrusel 1 tulikivi, ülal 1 plekk- kestaga, ahjude maksumus kokku 100 000, ........

Soetusmaksumuse sisse peaks arvestama ka küttekolde puhul korstnate maksumuse, korstna/ahju vundamendi ja küttematerjali hoiuruumi (puukuur, pelletipunker - isegi kui see asub samas hoones on selle ehituseks tehtud kulutusi) maksumus.
Endal maaküte 170m2, 25C toas. Eelmise aasta elektrikulu küte+soevesi pumba voolumõõtja järgi 5500kWh.
Pumba hinna kohta ütleks, et vaadake mille eest raha küsitakse.
Üks näide: Mul küsiti 2m toitejuhtme ( viie klambriga seina külge) paigalduse eest 12 500 + km eek . Täpsustava küsimuse peale võeti 10 000 eek maha. Järgmise täpsustava küsimuse peale jäeti juhtmepaigalduse rida üldse välja.
Küttekontuuride paigalduse brigaad (3 meest) väitis, et üle KAHE kontuuri nemad päevas maha panna ei jõua. Panid esimesel päeval oma 2 maha ja läksid ära. Ise panin õhtul ülejäänud 9 kontuuri paika ja survestasin. Järgmisel päeval ütlesin, et rohkem selle kamba teeneid ei vajata.

[StreetMoto]

Millega on tänapäeval kõige mõistlikum maja kütta? Ütleme nt 200 m2 kogupinnaga 2 korruselist maja.
Pumbad?

Mina isiklikult paneks mõlemale korrusele ühe väiksemat sorti õhksoojuspumba. Kogemus olemas nii 6 aastat vana on/off tüüpi õhksoojuspumbaga, mis nüüdseks juba 52 000 tunni töötanud kui ka kaasaegse ja uuega. 100 m2 ühe pumba kohta on väga mõistlik koormus ja keskpäraselt soojustatud maja hoiad sellega +20 kraadi peal kuni -20 kraadise välistemperatuuriga. Soetusmaksumus on veidi üle 10 tuhhi pumba kohta, seega pääsed u 20 tuhandaga. Jääb ära kõiksugu torutamine, edaspidine tsirkulatsioonipumpade, katlaosade ja automaatikadetailide vahetus, mis ikka aeg-ajalt otsi kipuvad andma. Kogemus ka pelletikatlaga - StreetMoto uues hoones selline. Miinuseks kõrge soetusmaksumus, pidev hooldusvajadus, regulaarne detailide vahetus jne. Kokkuvõttes - koju endale ei soetaks pelletikatelt mingil juhul. Pelletite maksumus ei kompenseeri küttesüsteemi soetusmaksumust, sest pidevalt kukub juurde hoolduskulusid. Lisaks ei saa nädalaks kodust ära minna, sest keegi peab aeg-ajalt pelleteid juurde kallama. Ja veel ei saa ütlemata jätta, et pelletikatel, soojusvaheti ja pelletite mahuti ning varupelletid tahavad saada märkimisväärse hulga ruumi majast ehk vajalik eraldi katlaruumi olemasolu selleks, et maja soojendada - ehe ruumi raiskamine

Ainsaks miinuseks õhksoojuspumba juures julgaks pakkuda kerget kohinat seinal aga see sõltub otseselt pumba siseosa asukoha valikust. Teiseks miinuseks ehk visuaalse paigutuse probleem välisosa silmas pidades. Ilus see kast väljaspool maja nüüd küll ei ole Aga siis kokkuvõttes - hetkel minu meelest õhksoojuspump vaieldamatult kõige hooldevabam ja meeldivalt madala soetusmaksumusega küttevõimalus. Veel hooldavabam on muidugi elektriradikas aga see on ka vaieldamatult kõige kallim küttekulu enda poolelt.

Selline siis minu soovitus ruumide soojendamiseks.

[mella]

Ainsaks miinuseks õhksoojuspumba juures julgaks pakkuda kerget kohinat seinal aga see sõltub otseselt pumba siseosa asukoha valikust. Teiseks miinuseks ehk visuaalse paigutuse probleem välisosa silmas pidades.

Ma pakuks 2 miinust veel:

1. Sooja jaotus: kui on mitu tuba, peab uksed lahti hoidma, sest vastasel juhul nondesse tubadesse soe ei jõua.
2. Õhu kiirest liikumisest võib teatud temperatuuridel tekkida nahal tuntav jahedus. Seega ei saa paigutada siseosa kusagile, kust õhk otseselt pikalt paigal olevast inimesest üle liigub. Lisaks kuivatab liikuv õhk silmi ning hoiab tolmu (kui seda on) liikumises.

JA õhk-õhk soojuspumba 1 iseärasusi on, et tarbevett see ei soojenda.

[Piipz]

maasoojusest veidi odavam ning lihtsam (ei pea midagi kuskile kaevama) oleks tegelikult õhk-vesi tüüpi pump.
Vajab muidugi majasisest torude vedamist ja radikate paigaldust (või põrandatorud, kui radikaid ei taha), kuid ei liiguta tolmu ringi ja uksed võivad kinni ka olla.
Aga jah, kuskil 10 000 euriga peab ikkagi arvestama. Endal on õhk-õhk, suvilanaabril on õhk-vesi ja kadedakse teeb küll. Uuemad mudelid annavad ka veel -15 kuni -20c juures effekti. Kuid ikkagi peab alternatiiv olema (mul 2 ahju ja puupliit nn tagavaraks).